Miks suhtuvad ettevõtted tehisaru kasutuselevõttu pigem ettevaatusega ning miks on paljud lahendused ootustele alla jäänud?

Kuigi tehisaru potentsiaal ärivaldkonnas on üsna ilmne, on paljud ettevõtted selle kasutuselevõttu seni teadlikult edasi lükanud. Põhjus on lihtne: paljud tänapäeval kasutatavad tehisarulahendused põhinevad välistel keelemudelitel, millest enamik on arendatud Ameerika Ühendriikides. See tähendab, et uute funktsionaalsustega kaotavad organisatsioonid ka osa andmekontrollist. Olukord on aga muutumas – esile on kerkimas tehnoloogilised lahendused, mis võimaldavad ühendada selle, mis näis siiani võimatu: uuenduslikkuse ja andmekontrolli.

Välised tehisarulahendused ei vasta ettevõtete turbenõuetele

„Võib tunduda, et turul on küllaga tehisarulahendusi – tuleb vaid sobiv välja valida ja kasutusele võtta. Ettevõtetele ei ole aga kõige olulisem pelgalt funktsionaalsus. Paljud neist lahendustest on üles ehitatud teistele mudelitele, mis töötlevad ja talletavad andmeid väljaspool ettevõtet.

See tähendab, et ettevõte annab osa oma andmetöötlusest sisuliselt väliste osapoolte kätte – sageli ilma täieliku kontrollita selle üle, kuhu andmed liiguvad või kuidas neid kasutatakse. Just seetõttu on paljud ettevõtted tehisaru kasutuselevõttu teadlikult edasi lükanud. Kuigi selle väärtust mõistetakse, puudub võimalus täieliku andmekontrolli säilitamiseks,“ kommenteerib keeletehnoloogiaettevõtte Tilde IT-juht Renata Špukienė.

Temaga nõustub ka kindlustusettevõtte BTA Insurance juhatuse liige Gediminas Radavičius:

„Mõistsime tehisaru potentsiaali juba ammu, kuid praktikas taandub kõik väga konkreetsetele küsimustele – kus andmeid hoitakse, kellel on neile juurdepääs ja kuidas tagatakse nõuetele vastavus. Kliendiandmetega töötades ei saa endale lubada lahendusi, mille üle puudub täielik kontroll.

Pikka aega oli olukord lihtne: nägime küll tehisaru väärtust, kuid ei saanud seda kasutusele võtta, sest puudus meie turbenõuetele vastav tehnoloogiline alus,“ ütleb ta.

Riske võib tulevikus suurendada ka USA poliitika

Špukienė sõnul ei ole küsimus ainult turvalisuses – sama oluline on ka sõltuvus välistest teguritest:

„Üks küsimus on see, kuhu andmed lõpuks jõuavad. Sama oluline on lisaks asjaolu, et kui juhime oma ettevõtet näiteks USA suurtele keelemudelitele rajatud tehisarulahenduste abil, sõltume ka USA otsustest. Näiteks juhul, kui USA president otsustaks kogu Euroopa USA tehisarutaristust välja lõigata, lakkaksid kõik meie tööriistad töötamast. Kui tehisarulahendused on ettevõtte tööprotsessidesse süsteemselt integreeritud, võib nende töö seiskumine halvata kogu ettevõtte tegevuse, sest tehisaruagendid ei tööta enam Euroopas.

Selliseid näiteid on juba maailmas olnud – meenutagem kasvõi Hiina juhtumit. Kui USA keelas Hiina telefonides Google’i ja Apple’i rakenduste poodide kasutamise, jäid Hiina nutitelefonid ilma kõigist olulistest rakendustest ning näiteks Leedus ei saanud inimesed enam alla laadida seal tegutseva panga rakendust. USA poliitilised otsused mõjutasid meid siin Leedus otseselt, sest kasutasime välist tehnoloogiat. Täpselt sama olukord võib tekkida ka tehisaru kasutamisel,“ ütleb Renata Špukienė.

Ettevõttesiseselt juurutatud tehisarulahendus

Špukienė sõnul ei pea ettevõtted enam valima turvalisuse ja tehisaru kasutamise vahel.

„Tänapäeva tehnoloogia võimaldab saavutada mõlemat. Oluline erinevus tekib siis, kui tehisarutööriista aluseks olev suur keelemudel töötab ettevõtte sees – kas ettevõtte enda serverites või usaldusväärses Euroopa taristus. Sellisel juhul ei lahku andmed kunagi organisatsioonist – need jäävad keskkonda, mida ettevõte ise täielikult kontrollib.

See muudab olukorda kardinaalselt: tehisaru ei ole enam väline tööriist, vaid süsteemi lahutamatu osa, mida saab integreerida nii nagu igat teist IT-süsteemi.

Lisaks aitab see parandada ka lahenduste kvaliteeti. Mudelit saab kohandada vastavalt ettevõtte valdkonnale, terminoloogiale, keelekasutusele ja teistele eripäradele. See on eriti oluline väiksemate turgude puhul, kus globaalsed mudelid ei ole sageli piisavalt täpsed,“ selgitab ta.

Kasutajast loojaks

Špukienė sõnul on ettevõtted jõudmas tehisaru arengus uude etappi.

„Seni on enamik lahendusi keskendunud kasutamisele – sellele, kuidas olemasolevaid tööriistu rakendada. Nüüd räägime aga juba teisest tasemest – sellest, kus ettevõtted soovivad omada tehnoloogilist alusbaasi, millele oma lahendusi üles ehitada.

Lisaks suurenenud kontrollile loob see ettevõtetele ka rohkem paindlikkust. Ettevõte saab ise otsustada, kuidas tehisaru integreerida, milliseid protsesse automatiseerida ja kuidas lahendust edasi arendada. Aja jooksul saab sellest midagi enamat, kui lihtsalt tõhususe küsimus, see muutub oluliseks konkurentsieeliseks,“ ütleb ta.

Tilde IT-juhi Renata Špukienė sõnul määrab just see muutus, kuidas tehisaru lähiaastatel kasutama hakatakse: „Enda tehnoloogilise taristu olemasolu tagab tänases maailmas lisaks turvalisusele ka võimaluse kasvada. Ettevõtted, kes seda varem taipavad, suudavad tehisaru nii protsesside optimeerimisel kui ka klientidele uue väärtuse loomisel kasutada.“