Tilde ja strongpointi eksperdi jutt: AI muudab oluliselt meie shoppamisviisi 

Kuidas muudab tehisintellekt tulevikus tellis-mört poode? Kuivõrd on AI praegu kaubanduses hõivatud? Keeletehnoloogiaettevõtte Tilde tehnoloogiadivisjoni juht Giedrius Karauskas ja jaemüügilahenduste firma juht Rimantas Mažulis Strongpoint Balti riikide ja Soome jaoks arutage AI lahenduste rakendamist jaekaubanduses. 

GIEDRIUS KARAUSKAS, Tilde: Jaekaubanduse ekspertidena oleks huvitav rääkida teiega oma klientidest, jaemüüjatest, kes kasutavad teie lahendusi, ja arutada, kuidas AI juba toimib või hakkab toimima jaekaubanduses, kuid enne sellest sektorist rääkimist tahaksin küsida, kuidas te AI-d ise tajute? Kas rakendate seda ja rakendate seda oma ettevõttes või vastupidi, suhtute sellesse skeptiliselt? 

RIMANTASE MAŽULIS, tugipunkt: Praegu tegeleme peamiselt töötajate haridusega; oleme välja andnud suunised ja soovitused, suurendame töötajate teadlikkust riskidest, mis kaasnevad nt ChatGPT kasutamisega, ning sellest, millised meetmed võivad viia andmete edastamiseni kolmandatele isikutele. Praegu kasutab meie ettevõte AI-d rangelt isiklikul alusel; meie töötajad kasutavad seda info otsimiseks, mis võib viia suuremate asjadeni. Me vaevalt rakendame seda oma protsessidele: me kasutame seda mõnevõrra turunduses, tekstikorrektsioonis, ajurünnakus ja otsides, kuidas AI saaks meie süsteemide arengut soodustada. Lähiajal kavatseme leida eksperte, kes oskavad meile öelda ja nõu anda, kuidas saaksime AI-d oma äris praktiliselt rakendada.  

GIEDRIUS: Läheme läbi jaemüügi erinevad osad ja kaalume, kuidas AI saab jaeäri tulevikus muuta. E-commerce juba teeb seda ja seda arutatakse laialdaselt, aga mis saab kauplusesisestest ostudest, nt kassast: kuidas kasutada AI-d, mida tuleks teha ning kuidas muuta sellise äri kliendikogemust ja juhtimist? 

RIMANTAS: AI teeb füüsilise poe müügis suure muutuse; see muutub rääkides isegi. Näiteks on olemas AI-ga töötav nn arvutivisioon, mis aitab tuvastada toodet iseteeninduskassas, muutes ostjale ostlemise lihtsamaks. Kaamerasse saab tuua mõned tomatid ning see jäädvustab ja tuvastab need ilma, et oleks vaja läbi otsida pikk toodete nimekiri. See süsteem on väga täpne, sest ta suudab tuvastada tooteid ka näiteks kilekoti kaudu, ta saab aru erinevatest õunatüüpidest ja seda rakendatakse müügikohtades järk-järgult.  

Lisaks saab seda lahendust rakendada ka varguste ennetamisel. Kas teate, et enim iseteeninduskassades müüdavad kaubad on köögiviljad nagu porgand või sibul (naeratus)? Miks? Sest see on kõige odavam kaup. Inimesed panevad banaanid kaaludele ja kaaluvad neid sibulana, et vähem maksta. Ja see ongi ainult põhitõed, sest AI arvutivisioon ei suuda tuvastada mitte ainult seda, milliseid kaupu ostetakse, vaid tuvastab ka muid pettusevorme, samuti kahtlast käitumist kassa piirkonnas. Kõige tähtsam on, et need AI rakendused oleksid tõeliselt hästi läbi mõeldud; kõik saavad aru, et AI ei tohiks tekitada ostjates ebamugavust, nii et isegi kui ta märkab iseteeninduskassas kummalist käitumist, näitab see AI lahendus alati viisakalt toodet, mille ostja on välja valinud, soovitab kontrollida, kas valik oli õige, ja saadab siis vajadusel töötajale teate, et ta saaks olukorda isiklikult kontrollida.  

On veel üks AI lahendus, mida me oleme Eestis juba rakendanud, ja me tegeleme sellega Leedus. Ma räägin automaatsest vanusekontrollist: AI skaneerib inimese nägu ilma pilti jäädvustamata ja kasutab mõningaid algoritme, et hinnata, kas inimene on võimeline teatud esemeid vanusepiiranguga ostma.  

Ja loomulikult on AI-l oluline roll autonoomsetes poodides, kus kassasid üldse ei ole. Vilniuses on ka selliseid poode. Neil on AI - ja arvutivisioonikaamerad, mis tuvastavad kliendi, samuti jälgivad ja tuvastavad, millise kauba klient on kätte saanud ning väljaregistreerimiseni jõudes tuleb vaid kaarti koputada ja maksta; mõnel juhul pole selleks isegi vajadust, sest raha tuuakse automaatselt kliendi kontolt. 

GIEDRIUS: AI lahenduste rakendamist piirab suures osas andmekaitse. Isegi meie piirkonnas soovivad kliendid juturobotitega töötades mõnikord, et me neid olemasolevate andmetega koolitaksime, kuid nad ei saa neid jagada. Mis saab jaemüügist, kuidas suhtutakse andmekaitsesse näiteks automaatse vanusetuvastuse puhul? 

RIMANTAS: andmekogumise teema on alati tundlik, kuid eriti selle lahenduse puhul ei ole sellist probleemi, nagu see andmeid ei koguks. See ei tee ühtegi pilti, mida saaks salvestada, see lihtsalt skaneerib inimese näo teatud omadusi ja määrab, kas inimene on vanem kui näiteks 25-aastane. Kui kliendi atribuudid ei ületa eeldatavat vanusepiiri, kutsub programm töötaja füüsilisele kinnitusele.  

GIEDRIUS: jaemüügiettevõtetel on tänapäeval tavaliselt rakendused, eriti suurte jaemüügivõrkude puhul. Neid kasutavad ja armastavad kliendid. Mis sa arvad, kuidas AI võiks lubada ühel neist veel rohkem välja tulla? Võib-olla saaks AI näiteks olemasolevaid andmeid kasutades koheselt koostada kaubanimekirju ja tegutseda ostlemisel abilisena, kes vastab küsimustele toodete koostise, allergiate ja selle kohta, kust kaupa poest leiab?  

RIMANTAS: No see pole isegi tulevik, vaid olevik; jaemüüjad juba arendavad selliseid lahendusi. Näiteks retsepti leiad äpist ja see annab teada, mida sealt poest retsepti eest osta saab. Lisaks näitab see, kus kaup kaupluses asub, ning nende kõrval olev elektrooniline silt võib silmi pilgutada, et hõlbustada kauba leidmist geograafilise asukoha tõttu.  

GIEDRIUS: muudame teemat: konkurents ja võistluskeskkond. Sellistes küpsetes sektorites on tegijaid palju ja konkurents tihe. Kui üks mängija üritab midagi innovaatilist, siis teised peavad tempot. Mis saab jaemüügist: kas turuosalised usuvad, et AI võib teha olulisi muudatusi võistlusreeglites või jälgida üksteist ja järgida üksteise jälgi? 

RIMANTAS: Nad jälgivad fakti ja üsna lähedalt, eriti Balti turul, mis ei ole väga suur; igaüks teab siin kõigist kõike. Usun, et jaemüüjad saavad oma sisemistes protsessides kasutada palju AI lahendusi, näiteks automatiseeritud tellimusi ja müügiandmeid, kus kõik liitub automaatselt, et poes jätkuks järgmiseks päevaks kaupa. Aga nende kohta on raske teada saada, sest jaemüüjad ei räägi neist valjusti. Enamasti, kui teatud ettevõte kavatseb lahendust testida, jälgivad teised, kas see mõjutab oluliselt kulusid vähendada ja protsesse efektiivsemaks muuta ning kui, siis järgivad nad sageli eeskuju.  

GIEDRIUS: on ilmselge, et AI loob või võib jaemüüjatele palju kasu tekitada, aga millised on miinused, kust saab libastuda? Kas teil on tõelisi näiteid? 

RIMANTAS: Nii nagu iga teise automatiseerimislahenduse puhul, toimib AI hästi, kui seda turgutada ja hooldada. Kui see jätta enda võimusesse, siis võiksid kindlasti olla mingid riskid. Aga ma ei tea veel ühtegi tegelikku negatiivset näidet.  

GIEDRIUS: Jah, ja me seisame silmitsi sama olukorraga: teadmatus sellest, et lihtsalt targa chatboti paigaldamisest ei piisa ja see nõuab pidevat tööd. Meil on Leedu asutustele AI-ga palju juturoboteid paigas mis teenivad Leedut tervikuna ja me püüame alati seda edastada: pärast boti käivitamist tuleb see säilitada; mitte ainult tehnoloogiliselt, nagu me teeme oma klientidele, vaid ka sisu poolest. Kliendid esitavad erinevaid küsimusi, seega tuleb jälgida, et juturobot vastaks korralikult ja kontekst poleks muutunud. Näiteks pärast pandeemiat ja sõda on paljud seadused, hüved jms muutunud, nii et juturobotit kasutav organisatsioon peab kohanema ja andma talle värsket infot. Meil on edu näiteid, näiteks VMI juturobot olles õpetanud uusi teemasid ja uusi aineid ning IT teenuseid kaks korda rohkem kliente igal aastal.  

Tegutsete 25 riigis, seega on võimalik objektiivselt hinnata, milline näeb välja Leedu rahvusvahelises kontekstis seoses tehnoloogia kasutamisega. Oma väikese keelega töötades peame alati silmas, et kõik keeletehnoloogiad on esmalt suurte keelte jaoks välja töötatud ja meie kord saabub viimasena. Aga sinu tehnoloogialahendused, need ei sõltu keelest ja on ilmselt igal pool paralleelselt välja töötatud, eks? 

RIMANTAS: Kui võrrelda Leedut lääne turgudega, siis tehnoloogiliselt oleme me jaemüügisektoris paris. Meie tarbijad on rikutud, nad tahavad väga kõrget teenuste kvaliteeti ja jaekaubandusettevõtted tahavad alati neid ootusi täita. Mul on olnud palju visiite USAsse ja mulle meeldib alati vaadata näiteks iseteeninduskassade toimimist. Kui see seal ei toimi, siis nad lihtsalt kleebivad märkuse külge, et see ei toimi, Leedus aga üritavad selle võimalikult kiiresti korda teha, sest muidu jäävad kliendid rahulolematuks. Nii et meie tehnoloogia on tõesti kõrgelt arenenud, isegi võrreldes näiteks Skandinaavia riikidega, mis on meie kontserni peamised turud. Oleme esimesed, kes proovivad siin kohapeal uusimat tehnoloogiat, sest meie kliendid soovivad pakkuda oma klientidele parimat ostukogemust. 

GIEDRIUS: Vestluse ümardamiseks joonistame jaekliendile pildi: seega, kui kauplustes töötab AI täiel määral kõigil tasanditel, kuidas see muudab rutiinset toidupoe jooksu ja milline see välja näeb; mille poolest see erineks praegusest olukorrast? 

RIMANTAS: No ma olen kindel, et esiteks ei lähe füüsilised poed kuhugi, nagu kunagi arvati. E-commerce võtab osa, kuid inimesed jätkavad sisseoste füüsilistes poodides. Minu jaoks on tuleviku poes kõik iseseisev shoppamine, kui jõuad oma mugavusse, võtad vajaliku kätte ja lahkud ilma igasuguste takistusteta. Peale selle arvan, et tuleb tehnoloogiaid, mida meil veel pole, mis näiteks võimaldaksid AI peeglit kasutades riideid selga proovida ilma neid üldse selga panemata. Soovin ka, et poed oleksid rohkem seotud kodudega, kus kodud ise näevad, millal toode aegub ja tellivad automaatselt, et ei peaks selle pärast muretsema. Noh, lühidalt, AI peaks tagama, et teie ostujooks oleks sujuv ja vaevata.