Tilde ja StrongPointi spetsialist vestlevad: TI muudab märgatavalt seda, kuidas me ostame 

Kuidas muudab tehisintellekt tulevikus traditsioonilisi kauplusi? Mil määral kasutatakse kaubanduses tehisintellekti praegu? Keeletehnoloogiaettevõtte Tilde tehnoloogiaosakonna juht Giedrius Karauska ning jaemüügilahenduste ettevõtte Strongpoint Baltikumi ja Soome juht Rimantas Mažulis arutavad TI-lahenduste kasutuselevõttu jaemüügivaldkonnas. 

GIEDRIUS KARAUSKAS, Tilde: „Kuna olete jaemüügivaldkonnas asjatundja, siis oleks teiega huvitav rääkida teie klientidest, kes teie lahendusi kasutavad, ja arutada, kuidas TI juba praegu jaemüügis töötab või töötama hakkab. Aga enne sellest sektorist vestlemist tahaksin küsida, et kuidas te ise TI-d näete? Kas kasutate ja rakendate seda oma ettevõttes või on asi pigem vastupidi – olete selle suhtes skeptiline?“ 

RIMANTAS MAŽULIS, StrongPoint: „Praegu tegeleme peamiselt töötajate koolitamisega. Meil on juhiseid ja soovitusi, suurendame oma töötajate teadlikkust näiteks ChatGPT kasutamisega kaasnevatest ohtudest ja toimingutest, mille käigus võidakse andmeid kolmandatele isikutele edastada. Praegu on meie ettevõttes TI kasutamine rangelt isiklikul tasemel. Meie töötajad otsivad selle abil teavet, millest võib midagi suuremat tulla. Oma protsessidele rakendame me seda väga vähe: kasutame seda mingil määral turunduses, tekstide korrigeerimisel, ajurünnakutel ning selleks, et otsida, kuidas TI meie süsteemide arendamist hõlbustada saaks. Lähitulevikus kavatseme otsida spetsialistid, kes saavad meile öelda ja nõu anda, kuidas TI-d praktiliselt oma äritegevuses kasutada.“  

GIEDRIUS: „Käigem koos läbi jaemüügi eri osi ja räägime, kuidas TI jaemüügivaldkonda tulevikus muuta võiks. E-kaubanduses see juba käib ja sellest ka räägitakse palju, aga mis juhtub füüsilises poes ostmisega, näiteks kassaga: kuidas TI-d kasutada, mida teha ja kuidas muuta kliendikogemust ja sellise ettevõtte juhtimist?“ 

RIMANTAS: „TI muudab füüsilises poes müümist põhjalikult. See on isegi praegusel hetkel muutumas. Näiteks on olemas arvutinägemine, mis töötab koos TI-ga, mis aitab iseteeninduskassas toote tuvastada ja muudab ostja jaoks ostmise lihtsamaks. Võite kaamera juurde tuua mõned tomatid ning see jäädvustab ja tuvastab need, ilma et oleks vaja pikast tootenimekirjast otsida. See süsteem on väga täpne, sest see saab tuvastada tooteid ka näiteks läbi plastkoti. See oskab vahet teha erinevatel õunadel ja seda võetakse järk-järgult müügikohtades kasutusele.  

Lisaks saab seda lahendust kasutada ka varguste takistamiseks. Kas teadsite, et iseteeninduskassas müüakse kõige rohkem selliseid juurvilju nagu näiteks porgandid ja sibulad? [Naeratab.] Miks? Sest see on kõige odavam kaup. Kaalule pannakse banaanid ja need kaalutakse sibulatena, et vähem maksta. Ja see on ainult algus, sest TI-arvutinägemine saab lisaks ostetavale kaubale tuvastada ka muud tüüpi pettust ning kahtlast tegevust kassas. Kõige tähtsam on, et need TI-rakendused on tõeliselt hästi läbi mõeldud. Kõik saavad aru, et TI ei tohiks ostjates ebamugavust tekitada. Seega, kui see TI-süsteem tuvastab iseteeninduskassas kahtlase tegevuse, näitab see alati viisakalt ostja valitud toodet, soovitab kontrollida, kas valik on õige, ja saadab vajaduse korral töötajale teate, et ta olukorda isiklikult kontrolliks.  

Ühe TI-lahenduse oleme juba Eestis kasutusele võtnud ja Leedus töötame seda praegu välja. Ma räägin automaatsest vanusekontrollist: TI skännib inimese nägu ilma pilti jäädvustamata ja kasutab algoritme, et hinnata, kas inimene vastab teatud vanusepiirangutega toodete ostmise tingimustele.  

Ja loomulikult mängib TI olulist rolli autonoomsetes kauplustes, kus kassapidajaid polegi. Mõned sellised kauplused on ka Vilniuses. Seal on TI ja arvutinägemisega kaamerad, mis kliendi tuvastavad ning jälgivad ja tuvastavad, mis kaupa klient võtab. Kassas on vaja ainult kaarti viibata ja maksta. Mõnel juhul pole isegi seda vaja teha, sest raha võetakse kliendi kontolt automaatselt.“ 

GIEDRIUS: „TI-lahenduste kasutuselevõttu piirab peamiselt andmekaitse. Isegi meie valdkonnas, kus tegeleme vestlusrobotitega, soovib klient mõnikord oma andmete põhjal robotit treenida, aga ei saa andmeid meiega jagada. Kuidas on asi jaemüügis, milline on andmekaitse näiteks automaatse vanusekontrolli korral?“ 

RIMANTAS: „Andmete kogumine on alati hell teema, aga selle lahenduse puhul pole probleemi, sest andmeid ei koguta. Talletatavaid pilte ei tehta, lihtsalt skännitakse mõned inimese näo tunnused ja tehakse kindlaks, kas inimene on näiteks üle 25 aasta vana. Kui kliendi tunnused ei vasta eeldatavale vanusepiirangule, siis kutsub programm töötaja, kes ise kinnituse annab.“  

GIEDRIUS: „Jaemüügiettevõtetel, eriti suurtel jaemüügikettidel on tänapäeval tavaliselt rakendused. Klientidele need meeldivad ja neid kasutatakse. Kuidas TI abil neid veelgi paremini kasutada saaks? Võib-olla saaks TI näiteks olemasolevate andmete põhjal kiiresti poenimekirja koostada ja olla ostmisel abilise rollis, vastates küsimustele toote koostisosade, allergeenide ja selle kohta, kus toode poes asub?“  

RIMANTAS: „See pole isegi enam mitte tulevik, vaid olevik. Jaemüüjad arendavad selliseid lahendusi juba välja. Näiteks saate rakenduse kaudu retsepti otsida ja saate teada, milliseid selleks retseptiks vajaminevaid tooteid sellest poest osta saate. Lisaks näitab see kauba asukohta poes ning kauba kõrval olev elektrooniline silt võib kauba leidmise hõlbustamiseks vilkuma hakata, sest süsteemil on asukohatuvastus.“  

GIEDRIUS: „Muudame teemat: räägime konkurentsist ja konkurentsikeskkonnast. Sellises väljakujunenud sektoris on palju tegijaid ja konkurents on tugev. Kui keegi proovib midagi uut teha, siis teised peavad sammu. Kuidas on jaemüügis? Kas turuosalised arvavad, et TI võib konkurentsireegleid oluliselt muuta või üksteist pigem jälgitakse ja järgitakse?“ 

RIMANTAS: „Jälgitakse kindlasti ja seda päris lähedalt, eriti Baltikumi turul, mis pole väga suur. Siin teavad kõik üksteisest kõike. Arvan, et jaemüüjad saavad mitmeid TI-lahendusi kasutada sellistes ettevõttesisestes protsessides nagu näiteks tellimuste automatiseerimine ja müügiandmed, kus kõike arvestatakse automaatselt, et kauplusel oleks järgmiseks päevaks kaupa. Aga nendest on keeruline teada saada, sest jaemüüjad neist avalikult ei räägi. Üldjuhul on nii, et kui üks ettevõte asub mingit lahendust katsetama, siis teised jälgivad, kas see aitab oluliselt kulusid vähendada ja protsesse tõhusamaks muuta. Kui jah, siis tehakse sageli sama.“  

GIEDRIUS: „TI-st on või võiks olla jaemüüjatele ilmselgelt palju kasu, aga mis on miinused, kus midagi valesti võib minna? On teil päriselust mõni näide?“ 

RIMANTAS: „Sarnaselt teistele automaatlahendustele töötab TI hästi, kui seda hoida ja hooldada. Kui see omapäi jätta, siis võib see kindlasti ohtlik olla. Aga ma ei tea, et oleks veel ühtegi negatiivset näidet päriselust.“  

GIEDRIUS: „Jah, meil on sarnane olukord: sageli ei teata, et ainult väikse vestlusroboti installimisest ei piisa, vaid et see vajab pidevat tööd. Meil on Leedu asutustes palju TI-ga vestlusroboteid, mis teenindavad kogu Leedut, ja püüame alati edasi anda seda, et kasutusele võetud robotit tuleb hooldada. Mitte ainult tehniliselt, mida me ka oma klientidele pakume, vaid ka sisuliselt. Kliendid esitavad erinevaid küsimusi, nii et vaja on veenduda, et vestlusrobot annaks asjakohase vastuse ja kontekst poleks muutunud. Näiteks pandeemiast ja sõjast alates on paljud seadused, hüvitised jne muutnud, nii et vestlusrobotit kasutav asutus peab kohanema ja robotile värsket teavet andma. Meil on ka näiteks selliseid edulugusid nagu VMI vestlusrobot, millele õpetati uusi teemasid ja mis teenindab nüüd iga aasta varasemast kaks korda rohkem kliente.  

Kuna teie tegutsete 25 riigis, siis oskate ehk Leedule rahvusvahelises kontekstis objektiivse hinnangu anda, kui tehnoloogia kasutamisest rääkida. Oma väikse keelega töötades peame alati meeles seda, et keeletehnoloogiad arendatakse kõigepealt välja suurte keelte jaoks ja meie tuleme viimasena. Kuidas on lugu teie tehnoloogilahendustega? Need ei sõltu keelest ja neid arendatakse kõikjal paralleelselt välja?“ 

RIMANTAS: „Leedut Lääne turuga võrreldes oleme jaemüügisektoris tehniliselt võrdsel tasemel. Meie tarbijad on ära hellitatud. Nad tahavad väga kvaliteetseid teenuseid ning jaemüügiettevõtted tahavad alati neid ootusi täita. Olen palju Ameerika Ühendriikides käinud ja mulle meeldib alati vaadata, kuidas seal näiteks iseteeninduskassa töötab. Kui see ei tööta, siis pannakse lihtsalt silt välja, et see ei tööta. Aga Leedus püütakse see võimalikult kiiresti korda teha, sest muidu pole kliendid rahul. Nii et meil on väga kõrgetasemeline tehnoloogia isegi Skandinaavia riikidega võrreldes, mis on meie kontserni ettevõtete põhiturg. Katsetame siin kohalikult esimesena uusimat tehnoloogiat, sest meie kliendid tahavad oma klientidele parimat ostuelamust pakkuda.“ 

GIEDRIUS: „Vestluse kokkuvõtteks andkem jaekliendile ühe ettekujutuse: kui poed võtavad TI maksimaalselt igal tasemel kasutusele, siis kuidas muutub tavaline poeskäik ja milline see välja nägema hakkab? Kuidas see praegusest erineb?“ 

RIMANTAS: „Esiteks ma olen kindel, et füüsilised poed ei kao kuhugi, nagu kunagi arvati. E-kaubandus võtab küll oma osa, aga inimesed käivad füüsilistes poodides edasi. Minu jaoks on tulevikupood autonoomne. Sinna tullakse endale sobival ajal, võetakse soovitud kaup ja minnakse takistusteta ära. Ma arvan, et peale selle tuleb veel tehnoloogiaid, mida meil veel praegu pole. Näiteks selliseid, mis võimaldavad riideid selga proovida TI-peegli abil ilma riideid tegelikult üldse selga panemata. Mulle meeldiks näha ka seda, et poed oleksid rohkem kodudega ühendatud nii, et kodusüsteem näeb toote säilivustähtaega ja tellib automaatselt uue toote, et sellega muret poleks. Lühidalt öeldes peaks TI tagama sujuva ja vaevata poeskäigu.“