Vestlused robotitega tulevad edaspidi tihedamad: Leedu teadlased selgitasid, kuidas meie suhtlus muutub
Tiim Tilde 11. november 2019
Maailma esimene juturobot loodi enne personaalarvutite teket. Joseph Weizenbaum lõi sellise roboti 1966. aastal USA Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) tehisintellekti laboris; ta nimetas seda Elizaks.
Eliza suutis lihtsatele küsimustele vastata, analüüsides talle antud märksõnu vastavalt talle kehtestatud reeglitele. Tänapäeval on tehnoloogia palju arenenum ja laiemalt kasutusel kogu maailmas, kuid kuhu mahub Leedu globaalsesse keeletehnoloogia turule?
Leedul on potentsiaali ülemaailmseks juhtpositsiooniks keeletehnoloogias
Vytautas Magnuse ülikooli (VÕRU) informaatikateaduskonna dekaan professor Tomas Krilavičius ütleb, et globaalses juturobotistseenis pole kerge silma paista, kuid võimalik on:
„Maailmas on tõesti vähe Leedu keelt kõnelevaid inimesi, nii et meie läbimurre riigina sellel turul ei ole kerge ülesanne.”
Renata Špukienė,
Siiski on meil potentsiaali silma paista: Leedu kui riik investeerib tugevalt keeletehnoloogiate arendamisse, meil on valdkonna tugevad eksperdid, teadlased, kes osalevad aktiivselt globaalsetes aruteludes, keeletoodete väljatöötamises. Meil on vaja vaid üht: liikuda arengust adopteerimiseni. Kui riigiasutused peaksid investeerima keeletehnoloogia kasutamisse, võiksime luua maailmas enneolematu juhtumi riigina, mis kasutab keeletehnoloogiat, et suurendada juurdepääsu avalikele teenustele ja avaliku sektori tõhusust.
Meil on juba kaunid näited, mida pandeemia esile kutsus, näiteks riikliku Maksuinspektsiooni (STI) hangitud ja edukalt vastu võetud klienditeeninduse juturobot, millel õnnestus pandeemia ajal vastu võtta meeletu hulk kasutajapäringuid, või Leedu seimide kasutatav süsteem, mis võimaldas automatiseerida kohtumiste planeerimist, esitada protokolle.”
Krilavičius sõnul on meil tõesti olemas kõik võimalused selliseks läbimurdeks oma riigi keeletehnoloogias: Leedu keelt kõnelevad tehisintellektil põhinevad juturobotid, nagu ka masintõlkesüsteemid, on hästi arenenud, toimivad ja neid tuleb ainult kasutada.
Me ei saa alati öelda, et meil on tegemist juturobotiga.
Krilavičius sõnu kinnitavad ka leedulaste globaalsed saavutused keeletehnoloogia vallas: näiteks võitis keeletehnoloogiaettevõtte Tilde IT välja töötatud masintõlketehnoloogia paar aastat tagasi selliste hiiglaste nagu Google ja Microsoft omad ning maailma masintõlkevõistlusel (WMT) tunnistati Leedu süsteem parimaks Leedu-inglise ja inglise-Leedu tõlkekategoorias.
„ka siis, kui keskendume väikestele keeltele nagu Leedu, Läti, Eesti keel, suudame märgata ja ületada tehnikahiiglasi. Räägitakse tõtt, et Leedu on tehnoloogiariik, kuid me võiksime seda veelgi rohkem enda kasuks kasutada ja teha oma märgi maailmaturul mitte ainult auhindade, vaid ka tehnoloogia praktilise rakendamise kaudu riigi tegevuse digiteerimiseks.”
Renata Špukienė
„keeletehnoloogiatest rääkides peame silmas kolme põhisuunda: masintõlget, kõnetuvastustehnoloogiat ja juturoboteid.
Viimane tegutseb tehisintellekti baasil, mis tähendab, et nad suudavad vastata enam kui lihtsatele, levinumatele küsimustele. Juturobotid oskavad ennustada küsija kavatsust, mõista konteksti, ära tunda ükskõik mis viisil kirjutatud ja sõnastatud küsimusi, olgu need õiged või mitte, sõltumata sellest, mis stiilis see kirjas on. Muidugi tuleb iga juturobotit õpetada ja selleks aega anda, sest tegemist ei ole isemõtleva olendiga, nagu võib mõnikord ilmuda ulmefilme vaadates, vaid vahendiga, mida meil on vaja ette valmistada, kasutada ja hooldada.”
Špukienė sõnul võimaldavad chatbotid nii organisatsiooni tegevuse efektiivsust kui ka teenuste kättesaadavust, sest tehnoloogia võib võtta töötajatelt tohutu surve, vastates algsetele kasutajaküsimustele ja jättes töötajad hoolitsema keerulisemate inimeste sekkumist nõudvate küsimuste eest. „Kui juturobotit kasutav organisatsioon töötab sellega hoolikalt ja koolitab seda, ei pruugi küsimusi esitavad kasutajad sageli tähelegi panna, et nad ei räägi päris inimesega,” lisab Špukienė.
Varsti räägime kõigi seadmetega Leedu keeles
Mis aga keeletehnoloogiatesse puutub, siis võib tekkida küsimus, miks meie igapäevaelust nii lahutamatud nutiseadmed ikkagi Leedu keelt ei räägi ja miks neis kasutatavatel juturobotitel, näiteks Apple'i Siril või Google'i nutikal assistendil, puudub Leedu keele variant.
„Praegu töötame kõvasti kõnetuvastustehnoloogiate ehk juturobotite kallal, mis suhtlevad mitte ainult kirjalikult, vaid ka suuliselt. Õige levinud Leedu keele äratundmiseks ei piisa tehnoloogia arendamisest, sest tänapäeval on selline keel haruldane. Arendame juturobotit, mis on võimeline ära tundma erinevaid murdeid, erinevaid keelemaneere ja suutma kuulda kõnet lärmakas keskkonnas. Ja loomulikult peab robot oskama rääkida inimesena, mitte robotina, tähendades loomulikult, sidusalt ja kõlava kopsuta.
Leedu keel on üks keerulisemaid maailmas, nii et rääkiva roboti loomiseks on vaja palju rohkem tööd ja tehnoloogilisi teadmisi. See on meie tänane suund ja ma olen kindel, et me saavutame peagi tulemusi.”
Renata Špukienė
Kui küsida meie Leedu keelt kõnelevate nutiseadmete väljavaate kohta, on VÕRU informaatikateaduskonna dekaan T. Krilavičius väga optimistlik: „See ei ole ainult nutitelefonid ja arvutid, me räägime kõigi seadmete, isegi kodumasinatega ja ma arvan, et see juhtub järgmise 3-5 aasta jooksul väga soon—in ja 10 aasta pärast me ilmselt unustame, mis tunne on üldse nuppudel olla.
See lahendab palju tänaseid väljakutseid: juba praegu näeme, et osa probleemist on lihtsalt inimeste puudus, seega on tehisintellektil põhinevad tehnoloogiad siin abiks paljude igapäevaülesannete täitmisel. Loomulikult nõuab see, et me ei peatuks ega liiguks edasi, nähes oma hobusena keeletehnoloogiaid, mille eest peame hoolt kandma ja millega saame edasi sõita, et viia Leedu globaalsele tehnoloogiaplaanile. Meil on potentsiaali, me peame seda lihtsalt kasutama.”
