Vestlus Tilde ja endise ministri vahel: millised poliitika ja avaliku halduse aspektid takistavad tehisaru integratsiooni?
Tilde meeskond 30. jaanuar 2025
„LeBron James on teinud NBA-s enim möödaviskeid. Samal ajal on ta ka kogunud kõige rohkem punkte. Kui me kunagi ei viska, siis me iial ka ei skoori. Sama kehtib tehisaru kohta: ei tohi karta proovida ja vigu teha. Täna kardab avalik sektor vigu teha – seda juhib vigane riiklik süsteem, mis ei motiveeri töötajaid rohkem püüdlema, vaid ähvardab neid vigu mitte tegema. Selle tõttu on tehisaru kasutuselevõtu tempo üsna aeglane,” ütleb Vytautas Šilinskas, endine sotsiaalkindlustus- ja tööminister ning tehisaruhuviline, kui temalt küsitakse tehisaru rakendamise olukorra kohta Leedu avalikus sektoris.
Keeletehnoloogiafirma Tilde tehnoloogiaosakonna juht Giedrius Karauskas rääkis talle, miks me ei ole EL-i digipöörde eestvedajad, millised on avaliku sektori suurimad ebaõnnestumised ja mida arutatakse tehisaru asjus EL-i poliitika suletud ringides.
GIEDRIUS KARAUSKAS, Tilde: Valitsuse tehisaru valmisoleku indeksi 2024kohaselt on Leedu oma valmisoleku poolest integreerida tehisaru (AI) avalike teenuste osutamisse 188 riigi seas 35. kohal. Ja kuigi me näeme läbimurret, ei ole me siiski eestvedajad. Mis meid teie arvates tagasi hoiab?
VYTAUTAS ŠILINSKAS: Avalikus sektoris on peamiseks probleemiks vananemine ja madala motivatsiooniga juhtimine. Pärast riikliku iseseisvuse taastamist reformiti äri kiiresti ja kohandati Lääne kultuuriga, sest muidu poleks see lihtsalt ellu jäänud, avaliku sektori juhtimise põhimõtted jäid aga muutumatuks. Need on väga lihtsad: riskide võtmine ja äris uuenduslikkuse proovimine on seda väärt, sest kui oled edukas, siis teenid boonust ja kui ei ole – pole ka hullu. Inimesed ei karda vigu teha. Avalikes asutustes kardetakse vigu teha, sest nende juhtimine lähtub jõustamise, kontrolli ja vastutuse põhimõtetest, kus vastutus tähendab vastutust sinu tehtud vigade eest. Heateo tegemiseks puudub motivatsioon ja julgustus – vigade eest ainult karistatakse. Ja kui sind motiveerivad vaid karistus ja negatiivsed stiimulid, siis valid kõige turvalisema viisi. See probleem ei piirdu ainult Leeduga, vaid esineb ka teistes riikides. Avalik sektor valib läbiproovitud vahendid, mis mujal töötavad. Püüdsin oma ametiaja jooksul seda muuta, tekitamaks inimestes turvatunnet, et nad teaksid, et neid ei karistata vigade eest, küll aga premeeritakse lisapingutuste eest. Kõige turvalisema uuendusviisi valimine loob ületamatu tõkke: uuenduslikkus iseenesest tähendab riski ja avalikus sektoris puudub motivatsioon riskide võtmiseks, seal on ainult hirm vigade tegemise ees. Seega, kui me tahame ellu viia tõsist digipööret, siis peame põhjalikult muutma avaliku sektori juhtimismudelit ja kultuuri, julgustama inimesi tegema rohkem ning motiveerima neid ilma hirmuta karistuse ees ja ähvardusteta vigade tegemise korral.
GIEDRIUS: Paljud kardavad endiselt, et tehisaru võtab nende töö üle. Näiteks Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hinnangul võib tehisaru ja sellega seotud tehnoloogiate läbimurre mõjutada kuni 25% maailma tööturust. Mida teie sellest arvate? Mida olete kuulnud valitsusametnikelt ja juhtkonnalt?
VYTAUTAS: Kõigepealt tuleks uuenduslikkuse kiirendamiseks ja vahendite arendamiseks teatavaks teha, et see ei ole lahendus inimeste asendamiseks, vaid pigem vahend nende abistamiseks. Kui juhataja ütleb, et võtame kasutusele tehisaru ja seejärel vallandame poole meeskonnast, ei saavuta ta kunagi oma meeskonna toetust, kuid kui juhataja ütleb, et võtame kasutusele tehisaru, et vähendada tüütu ja üksluise töö osakaalu, ning hoiame palgad muutumatuna, võib ta võita suure toetuse. Teiseks, pole vaja karta, et teatud töökohad kaovad. Tuletage meelde Leedu lähiajalugu: iseseisvuse taastamisel töötas meil põllumajanduses üle 20% inimestest. Praegu töötab seal umbes 5%. Kui palju töökohti siis põllumajanduses kaotati? Väga palju, aga see ei ole halb ja neid ei igatseta taga. Vastupidi, see on areng. Täna teevad need inimesed mitmesuguseid muid lihtsamaid ja meeldivamaid töid. Vastupidi, selliste töökohtade vähenemine on hoopis eesmärk ja meil on tõepoolest veel arenguruumi, sest USA-s töötab põllumajanduses vaid 1% tööjõust ja Prantsusmaal 2–3%. Täna on meie suurimaks tööandjaks tööstussektor, kus meil on tõhususe ja tootlikkuse poolest veel palju arenguruumi, mida saaks hõlpsasti teha tehisaru ja automatiseeritud lahenduste abil. Tulevikku vaadates, kui meil õnnestub vähendada ülesannete arvu, kuid säilitada või suurendada tootlikkust, tuleb meil lihtsalt vähem tööd teha. Seeläbi saame rohkem aega iseendale, perele ja sõpradele. Selle suunas tuleb aktiivselt püüelda.

GIEDRIUS: Milline on Euroopa lähenemisviis tehisaru tõttu kaduvate töökohtade küsimuses? Kas sellised hirmud eksisteerivad ka seal?
VYTAUTAS: Kolm aastat tagasi rääkisid peaaegu kõik Euroopa Ülemkogu sotsiaalkindlustus- ja tööministrid tehisarust ainult riskide, mitte võimaluste seisukohast. Üldine mõttekäik oli, et tehisaru peab olema kõigi suhtes õiglane, tehisaru ei saa röövida inimestelt tööd ja et me ei saa võtta riske. Seega püüdsin nendega rääkida nende tingimustel ja ütlesin neile, et kui me võtame riski ja jätame tehisaru integreerimata, siis jääme arengust maha, need töökohad kaovad sootuks ja neid ei asendata alternatiividega. Näiteks, kui me tehisaru ei rakenda ja suurendame tootlikkust automatiseeritud lahenduste abil, siis autotööstust Euroopas peagi enam ei eksisteeri, vaid selle võtavad üle hiinlased, kes suudavad oma autosid toota kiiremini, odavamalt ja tõhusamalt. Kui meie ei ole uuenduslikud, siis nemad on. Aga olukord on muutunud. Eelmisel aastal ühel teisel kohtumisel olid ideed hoopis teistsugused ja ministrid on juba öelnud, et meil on vaja uuendusi ja me peame aitama äri kiiremini ümber kujundada. Nii et vaid ühe ametiaja ehk nelja aasta jooksul on üldine konsensus mitte teha rutakaid otsuseid muutunud kiireks tegutsemiseks. See ei ole nii ilmne avalikkusele, kuid poliitikute omavahelistes eravestlustes on tehisaru kasutuselevõtt väga oluline teema.
GIEDRIUS: Samuti vaieldakse väga palju EL-i tehisintellektimääruseüle ning on öeldud, et see vähendab meie võimet kiiresti integreerida ja täiel määral ära kasutada tehisaru potentsiaali, et Leedu kui riigi tootlikkust ja edukust tõsta. Eriti paistab see välja Euroopa võrdlemisel USA-ga, kus ettevõtetel on lubatud uuenduslikkusega palju rohkem eksperimenteerida. Mida te sellest määrusest arvate?
VYTAUTAS: On olemas anekdoot, mis on oma olemuselt üsna tõene: sel ajal, kui USA uuendab, Euroopa reguleerib. See on tõeline probleem, mis süvenes Ühendkuningriigi lahkumisel EL-ist. Nad olid omamoodi vastukaaluks, sest nad pooldasid alati vähem reguleerimist. EL-il ja USA-l on kaks väga erinevat õigustraditsiooni: neil anglosaksi ja meil saksa. USA kõigepealt tegutseb ja seejärel parandab vead, kuid meie kehtestame kõigepealt regulatsioonid ja püüame seda enne tegutsemist turvaliselt teha. USA-s uuenduste tegemine on seega palju lihtsam ja vähem koormav. Me anname juristidele hinnangu, kuidas uuendusi kasutada ja ellu viia, ning kuigi olen ka ise jurist, tean, et nad teevad seda ise tehnoloogiaid täielikult mõistmata. Nii Leedus kui ka Euroopas antakse juristidele liiga palju võimu: juristi sõna on püha. Aga nii see ei ole – otsustab äri ja otsustab ühiskond. Poliitikud, kes selles valdkonnas töötavad, tunnevad rohkem kui ainult dokumente või õigusnorme – nad tunnevad ka konteksti. Pealegi jäävad avaliku sektori juristid seisukohale, et kui miski pole kirja pandud, siis see tähendab, et see on keelatud. Erasektoris on meil hoopis vastupidine reegel: kui miski pole kirja pandud, siis see tähendab, et see on lubatud. Olen seda erinevust avaliku sektori juristidele korduvalt selgitanud, kuid just selle tõttu on raske kommunikatsiooni toimima saada ning protsessid ei liigu nii kiiresti kui võiks.
GIEDRIUS: Hea küll, räägime andmetest, kuna need on tehisaru rakendamise peamine argument. Maailmas juba arutatakse, et andmed on ammendatud ja kõik on juba kokku kogutud, aga mulle tundub, et meil on Leedus veel andmeid, mida hoitakse valedes kohtades. Kuigi andmed on esitatud, on protsess aeglane ja kohati ebatõhus, et kasutada andmeid tehisaru lahenduste jaoks. Kas teie arvates on realistlik, et Leedus oleks vähemalt 90% avatud andmeid, mis aitaksid tehisaru protsessidesse integreerida ja nii äri- kui ka avaliku sektori organisatsioonid tõhusamaks muuta?

VYTAUTAS: See on realistlik, kuid pole kindel, kui kiiresti seda tehakse. Sisetakistusi on palju ja isikuandmete kaitse üldmäärusega (GDPR) seoses on palju alusetuid hirme – olen oma ametiaja jooksul ka ise selle vastu palju võidelnud. Siin seisame taas silmitsi avaliku sektori juhtimise nõrkusega: inimesi ei julgustata tegema rohkem ja kardetakse teha vigu. Nad kardavad GDPR-i, mistõttu lõpetavad nad kohe, kui näevad midagi andmetega seoses, sest see võib põhjustada vigu ja tuua kaasa tõsise vastutuse. Aga see on aeglaselt muutumas ja meil on väga häid näiteid. Riigi andmeagentuur püüab veenda teisi institutsioone edastama andmeid meie nn andmejärvedesse; neil on väga tugevad analüütikud, nad loovad oma stiimulid ja pakuvad abi, mis on avalikus sektoris ennekuulmatu. Loomulikult on endiselt juurdunud soov valida turvalisem tee; suur hulk juriste ei luba andmeid praktikas kasutada, kuid selle ametiaja jooksul on läbimurre olnud väga tõsine. Usun, et see on järjepidev, sest seal on tugev juhtimine ja hea organisatsiooniline kultuur.
GIEDRIUS: Riigi andmeagentuur töötab tõeliselt hästi ja neil on tugev tehnoloogiline põhi, mis võimaldab uute lahenduste kiiremat, tõhusamat ja odavamat arendamist, kui üks teenus on ehitatud teisele. Milliseid häid näited meil veel on? Kas on midagi, mis jääb märkamatuks?
VYTAUTAS: Mulle avaldab muljet tööhõivetalituse otsus, kus tehisaru kasutatakse inimeste töövõime hindamiseks. Tehisaru sordib taotlejad nende järgi, kes vajavad spetsialistidelt rohkem tähelepanu, ja nende järgi, kes sellest puudust ei tunne, sest nad on kõrgelt kvalifitseeritud, ning vähendab seega teenusepakkujate töökoormust. Ja see töökoormus on tegelikult üüratu – ühel teenusepakkujal on mitusada tööotsijat. Heaks näiteks on tööinspektsioon: nad automatiseerivad andmete kogumist avalikest allikatest, analüüsides potentsiaalselt ebaseaduslikku tööd ja hinnates riske. On ilmne, et üha rohkem otse klientidega töötavaid riigiasutusi kasutab juturoboteid: siin aitab tehisaru kliente tõhusamalt teenindada ja tulemused on tõesti väga head. See võimaldab inimestel saada mugavalt nõu, näiteks pärast tööpäeva või nädalavahetuseti.