Edulugu lühidalt
Kommunikatsioon nihkub juba päris pikalt digiruumi. Tehnoloogia ja veebirakenduste kaudu suhtlemine on täiesti tavaline, kuid teatud väljakutsed ja probleemid on olemas. Kas näiteks iga keel on selleks digitaalseks transformatsiooniks valmis? Milline on väikeste keelte digitaalne tulevik? Nende väikeste keelte võimalused ja nende rakendamine virtuaalmaailmas on esimese leedukeelse virtuaalkoosoleku assistendi ehitava Tilde IT fookuses.
Esimene Leedu keelt kõnelev virtuaalkoosoleku assistent
Kuigi infotehnoloogia on kättesaadav enamikule ühiskonnast ja seda kasutatakse laialdaselt, on keelelised aspektid esimene küsimus. Tilde IT tegevdirektori Renata Špukienė sõnul on juhul, kui tehnoloogia ei toeta leedulast, seda peaaegu võimatu kohandada Leedu turuga.
„Üks näide on pandeemia ajal laialdaselt populaarseks saanud veebikoosolekute juhtimine. Virtuaalsed kohtumised on nii tavalised, et Leedu keelt mõistev virtuaalne assistent on tähtsam kui kunagi varem.” ütleb R. Špukienė
„Tilde IT ehitab tehisintellekti lahendust, mis hõlmab automaattõlkijat ning automaatset kõnetuvastus - ja transkriptsioonivahendit. See lahendus kohandatakse nelja keeruka morphology—Lithuanian keelega, Eesti, Läti ja Russian—that keeles ei ole turul veel samaväärseid lahendusi.”
Renata Špukienė,
Tilde IT tegevdirektor
Nagu Tilde IT direktor märkis, seisneb selle virtuaalse assistendi väärtus mitte ainult oskuses rääkida Leedu keelt, vaid ka platvormi võimekuses: „Meie virtuaalkoosoleku assistent saab edastada üksikasjalikke koosolekuaruandeid ja - kokkuvõtteid, salvestada meeskondade või üksikisikute kohustusi, tuvastada põhiülesandeid ja vastutavaid inimesi ning saata automaatselt teavet koosolekul osalejatele.”
Mitmekeelse maailma nägemuse toetamine
Keeletehnoloogia viimased saavutused viivad esimeste mitmekeelsete lahendusteni, mis keskenduvad enam kui 20 väiksemale Euroopa keelele, mis on digitaalses maailmas kohati alaesindatud. Keeletehnoloogia pioneerina toetab Tilde nägemust mitmekeelsest maailmast, kus inimestel on vabadus igapäevaelus ja äris kasutada ükskõik millist soovitud keelt.
Leedu emakeele kõneleja jaoks tunduvad „č”, „š” ja „ž” helid ja täishäälikud sellistes ühendites nagu „ie” ja „uo” loomulikud. Aga kui Leedu keel ei ole emakeel, on nende helide hääldamise õppimine üsna keeruline. Sama võib öelda tehisintellekti kohta, mida tuleb õpetada nagu last.”
Renata Špukienė,
Tilde IT tegevdirektor
„nendest raskustest hoolimata oleme Leedu keele jaoks juba välja töötanud automaatse tuvastustehnoloogia, mis võimaldab masinatel sõnu ja fraase kõnekeeles ära tunda ning seejärel tekstiks teisendada. Tahame ehitada tehnoloogia, mis töötab pöördvõrdelisena ja võimaldab masinal hääldada sõnu ja lugeda pikki tekste naturaalselt kõlavas leedukas,” ütleb R. Špukienė.
Väikeste keelte väljakutsed digiajastul
Miks me peame tehnoloogia kontekstis rääkima väikestest keeltest? Maailmas on peaaegu 7000 keelt, kuid mitte kõik neist ei ole digitaalses world—only esindatud 12 keelt on kasutusel 98% veebilehel. Levinuim keel on inglise keel, mis moodustab koguni 72% veebilehte. R. Špukienė leiab, et Internet kui suhtluskanal peaks kajastama inimeste igapäevaseid harjumusi; inglise keel digiajastul võib aga väikesed keeled üle võimust võtta ja nende fookuse varastada.
„Keeletehnoloogiad nagu Apple Siri, Google'i abiline, Microsoft Cortana ja Amazon Alexa muutuvad üha populaarsemaks ning neid kasutavad igapäevaselt nii ettevõtted kui ka üksikisikud. Aga need tehnoloogiad ei „räägi” ühtegi väiksemat keelt nagu Leedu keel”.
Renata Špukienė,
Tilde IT tegevdirektor
„Küsimus on selles, miks? Kas see on vähem huvitav või väärtuslik? Väiksemaid keeli ei tohiks üle tähtsustada laiemalt kasutatavad keeled. Peame püüdma tagada, et väikesed keeled oleksid esindatud ka olemasolevates ja arenevates tehnoloogiates,” väidab R. Špukienė, rõhutades vajadust töötada Leedu keelt kõneleva virtuaalkoosoleku assistendi kallal.
