Tilde teadlased
Tilde pühendunud teadlaste ja ekspertide meeskond edendab innovatsiooni keeletehnoloogia arenenud valdkondades. Pöörame erilist tähelepanu uudsete lähenemisviiside uurimisele, et ühtlustada väiksemate keelte tehnoloogilist arengut suurematega. Osaleme aktiivselt Euroopa teadusprojektides, et edendada koostööd ja innovatsiooni juhtivate ülikoolide ja keeletehnoloogia ettevõtetega üle Euroopa.
Inguna Skadiņa, arvutiteaduse doktor, Tilde teadusjuht, on töötanud üle 30 aasta loomuliku keele töötlemise valdkonnas. Tema uurimishuvid hõlmavad inimese ja arvuti vahelist suhtlust, loomuliku keele mõistmist, keelevahendite ja -ressursside arendamist vähem ressursirikaste keelte jaoks ning masintõlget. Ta on juhtinud ja osalenud paljudes riiklikes ja rahvusvahelistes keeletehnoloogiaga seotud projektides (FP5-FP7, ICT PSP, H2020, CEF ja COST). Tema praegused tegevused hõlmavad osalemist H2020 projektides StairwAI ja IntelComp ning mitmes suuremahulises riiklikus projektis. I. Skadiņa on ka Läti Ülikooli professor ja Läti Ülikooli matemaatika- ja informaatikateaduskonna juhtivteadur. Ta on enam kui 70 teadusartikli autor. I. Skadiņa on CLARINi teadustaristu riiklik koordinaator Lätis, Läti Teadusnõukogu ekspert, mitme erialaorganisatsiooni liige ning erinevate loomuliku keele töötlemisega seotud teadusürituste komiteede liige.
Raivis Skadiņš, Dr Comp. Sc., on Tilde tehnoloogiajuht. Ta juhib Tilde keeletehnoloogiatoodete – masintõlke, virtuaalsete assistentide, kõnetehnoloogiate, korrektuurivahendite ja muude – arendamist. R. Skadiņš on osalenud FP7 projektides Accurat, TTC, TaaS ja MLi, ICT PSP projektides LetsMT! ja META-NORD, Horisont 2020 projektis QT21 ning osaleb praegu Horisont 2020 projektides COMPRISE, ELG ja LYNX ning mitmes riiklikus teadusprojektis. Tema peamine uurimishuvi on masintõlge. Ta sai 2012. aastal Dr Comp. Sc. kraadi (väitekiri „Combined Use of Rule-Based and Corpus-Based Methods in Machine Translation“) ning on enam kui 40 publikatsiooni autor ja kaasautor.
Andrejs Vasiļjevs on Tilde kaasasutaja ja juhatuse liige. Tema töö hõlmab valdkonna ja akadeemiliste ringkondade koostöö toetamist, et edendada mitmekeelseid lahendusi kogu Euroopas. Ta on juhtinud terminiportaali EuroTermBank ja masintõlkeplatvormi LetsMT loomist ning algatanud riigikeele tehnoloogia platvormi NLTP. Andrejs on liidu Multilingual Europe Technology Alliance (Mitmekeelse Euroopa tehnoloogia liit, META-NET) ja European Big Data Value Association (Euroopa suure andmeväärtuse ühing, BDVA) juhatustes ning juhib UNESCO Läti riikliku komisjoni teadmusühiskonna programmi nõukogu. Andrejs on omandanud Läti Ülikooli arvutiteaduse doktorikraadi ja on saanud audoktori kraadi Läti Teaduste Akadeemialt. Ta on koostanud või olnud kaasautor on üle 70 teadustöö terminihalduse, masintõlke, keeleinfrastruktuuride ja muid keeletehnoloogia arenguid puudutavates uuringutes.
Jurgita Kapočiutė-Dzikienė on keeletehnoloogia spetsialist, Tilde Lithuania vanemteadur ja Vytautas Magnuse Ülikooli (Kaunas, Leedu) informaatikateaduskonna täisprofessor. Ta kaitses 2011. aastal doktorikraadi tehisintellekti agenditehnoloogiate alal. Peagi pärast seda alustas ta järeldoktorantuuri keeletehnoloogia alal. Järeldoktorantuuri ajal Belgias, Norras ja Rootsis ülikoolides veedetud praktikad andsid võimaluse omandada teadmisi selle valdkonna professionaalidega töötades. Jurgita töötab erinevate keele- ja kõneteemaliste ülesannete kallal, sealhulgas botipilve, sentimentanalüüsi ja masintõlke projektidega. Ta on mitme rahvusvahelise ajakirja toimetuskolleegiumi liige, mitme konverentsi/töötoa programmikomitee liige ning enam kui 40 teadusliku publikatsiooni kaasautor.
Mārcis Pinnis on saanud 2009. aastal St. Edmund’s College’ist (Cambridge’i Ülikool, Cambridge, Ühendkuningriik) filosoofia magistrikraadi arvutiteaduse, teksti ja internetitehnoloogia alal väitekirjaga „An Adaptable Scientific Summarizer“ ning 2015. aastal Läti Ülikoolist arvutiteaduse doktorikraadi (Dr.sc.comp.) väitekirjaga „Terminology Integration in Statistical Machine Translation“. Ta on töötanud Tildes alates 2011. aastast. Mārcis Pinnis on osalenud statistiliste morfosüntaktiliste märgistajate väljatöötamisel läti, leedu ja eesti keele jaoks, nimede tuvastamisel läti ja leedu keeles, terminite väljavõtmisel ja keelteüleste terminite joondamise meetodite väljatöötamisel Euroopa keelte jaoks, teabeotsingul ja -väljavõtmisel, mitmekeelsel terminoloogial põhineval statistilisel masintõlkel, närvivõrkudel põhineval masintõlkel ja paljudes teistes loomuliku keele töötlemisega seotud keerulistes probleemides. Enne Tildega liitumist osales ta mitme teadusliku loomuliku keele töötlemise projekti väljatöötamises Läti Ülikooli matemaatika- ja informaatikateaduskonnas, mis hõlmasid läti keele morfoloogilist analüsaatorit ja süntesaatorit ning läti keele kõnesünteesisüsteemi. Tildes töötamise ajal on ta osalenud mitmes Euroopa projektis, sealhulgas ACCURAT, LetsMT, MultilingualWeb-LT, QT21, TaaS ja TTC, ning mitmes kohalikus teadusprojektis Lätis, Leedus ja Eestis.
Matīss on töötanud Tildes alates 2014. aastast. 2019. aastal lõpetas ta Läti Ülikooli, saades arvutiteaduse doktorikraadi (Dr.sc.comp) väitekirja „Hübriidne masintõlge mitme masintõlkesüsteemi kombineerimise teel“ eest. Tildes on Matīss tegelenud masintõlkega seotud probleemidega teadusprojektides „Suuremahulised statistilise mudeli optimeerimise tehnikad uuenduslikeks masintõlke tehnoloogiateks“, „Lingvistilised teadmised eesti masintõlkes“, „Neuraalvõrgu modelleerimine käändeliste loomulike keelte jaoks“, „Metsasektori kompetentsikeskus“, samuti osalenud Tilde esitlustes iga-aastasel masintõlke konverentsil (WMT) uudiste tõlkimise ühisülesannetes. Matīssil on tugev publikatsioonide nimekiri erinevates masintõlke valdkondades. Ta on ka peamiste masintõlke konverentside programmikomitee liige. Praegu on Matīss ka Tokyo Ülikooli järeldoktor.
Daiga Deksne lõpetas 1991. aastal Läti Ülikooli rakendusmatemaatika erialal. 2009. aastal sai ta Riia Pedagoogika ja Hariduse Juhtimise Akadeemiast psühholoogia magistrikraadi. 2016. aastal sai ta Läti Ülikoolist filoloogia magistrikraadi (lõputöö pealkiri: „Eesliitelised slängiverbid tänapäeva läti keeles“), 2021. aastal filoloogia doktorikraadi (lõputöö pealkiri: „Eesliiteliste verbide semantika ja funktsionaalsus läti keeles“). Ta on töötanud Tildes alates 1997. aastast. Daiga on osalenud paljude keeletehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisel – elektroonilised sõnastikud, läti ja leedu keele korrektuuritööriistad, morfoloogilised analüsaatorid, süntaktilised parserid, masintõlkelahendused, virtuaalsed agendid ning muud loomuliku keele töötlemise vahendid. Ta on osalenud paljudes riiklikes ja rahvusvahelistes keeletehnoloogiaprojektides. Tema teadustegevus on viinud teaduspublikatsioonideni keeleallikate, parsingu ja grammatikakontrolli, masintõlke ja virtuaalsete assistentide kohta.
2020. aastal lõpetas Toms Edinburghi Ülikooli informaatika kooli keele, tunnetuse ja arvutamise instituudi doktorantuuri (väitekirja pealkiri: „Meetodid morfoloogia õppimiseks madala(ma) ressursiga stsenaariumides“). Oma väitekirja osana on Toms kirjutanud artikleid ja arendanud tipptasemel süsteeme kontekstitundlikuks lemmatiseerimiseks ja morfoloogiliseks infleerimiseks. 2017. aastal võitis Tomsi töö esimese koha SIGMORPHON 2017 jagatud ülesandes morfoloogilise reinfleerimise kohta 52 keeles. Enne doktorantuuriõpinguid omistati Tomsile Edinburghi Ülikoolis esimese klassi magistrikraad informaatikas (väitekirja pealkiri: „Domeenide kohandamine madala ressursiga statistilises masintõlkes“). 2018. aasta juunis oli Tomsil praktika Tildes, kus ta dr M. Pinnise juhendamisel töötas dokumentide märgistamise tõlke ja terminoloogia integreerimise kallal närvitõlkes. Aasta hiljem liitus Toms Tilde masintõlke rühmaga teadurina. Oma teadustöös püüab Toms töötada välja meetodeid, mis kasutavad ära inimkeelte aluseks oleva keelelise struktuuri erinevaid tasemeid, nt allsilbi, sõna, lause, dokumendi taset.
Rinalds on Tilde teadur ja Läti Ülikooli doktorant. Tema peamised uurimishuvid on teabe eraldamine tekstist ja tekstiliste andmete anonüümseks muutmine. Ta on ka osa Tilde andmerühmast, mis vastutab monokeelsete ja paralleelsete korpuste kogumise, puhastamise ja hooldamise eest.
1994. aastal lõpetas Roberts Läti Ülikooli bakalaureusekraadiga arvutiteaduses. 1994. aastal liitus Roberts Tildega ja on sellest ajast alates töötanud mitmetes valdkondades, alates Fontide osakonna juhatajast, lokaliseerimise äri arendamisest ja viimati keeletehnoloogia osakonna keelevarade üksuse juhina. Tilde meeskonnaga on Roberts osalenud mitmetes ELi rahastatud ja muudes keelevarade hankimise projektides, mille eesmärk on luua töövooge kvaliteetsete keelevarade loomiseks, mida kasutatakse Tilde keeletehnoloogiate arendamisel.
2022. aastal lõpetas Dāvis Uppsala ülikooli arvutiteaduse magistriõppe. Tema lõputöö pealkirjaga „Süvaõppepõhine fookusinterpolatsioon tervetele slaidipiltidele“ uuris süvaõppe kasutamist skannitud mikroskoobi slaidipiltide interpolatsiooniks erinevatel fokaaltasanditel, võimaldades sujuvamat suumi kohandamist ning vähendades vajalikku pildistamisaega ja andmemahtu. Ta on alates 2021. aastast kuulunud Tilde meeskonda, töötades tekstikirjavahemärkide, kõnekeelse tõlke hindamise ja erinevate teksti-kõneks lahendustega.
2024. aastal lõpetas Martins KTH Kuningliku Tehnoloogiainstituudi magistrikraadiga arvutiteaduses, spetsialiseerudes masinõppele. Tema lõputöö pealkirjaga „Sihtkõneandmete sihipärane kogumine väga väljendusrikkast leitud spontaansest kõnest, õppides kõneleja esitusi“ uuris kõneleja autentimise ülesannet väheste ressurssidega, ühe kanaliga segatud helistsenaariumis. Bakalaureusetöö raames osales Martins väga madala Maa orbiidi satelliidi disaini sünteesis. 2020. aastal liitus Martins Tildega ja töötas tekstist kõneks (TTS) lahenduste kallal. Alates 2021. aastast on ta olnud osa Tilde uurimisrühmast, keskendudes automaatse kõnetuvastuse (ASR) uurimisele ja arendamisele. Hiljuti on tema fookus nihkunud suurte keelemudelite arendamisele.
Ervīns lõpetas 2025. aastal Riia Tehnikaülikooli bakalaureusekraadiga arvutiteaduses. Tema lõputöö „Prompt Injection Vulnerabilities in Large Language Models and Their Mitigation Strategies“ uuris suurte keelemudelitega (LLM) integreeritud rakenduste turvalisust. Ta liitus Tildega 2025. aastal ja töötab praegu LLM-ide uurimise, hindamise ja häälestamise ning LLM-idel põhinevate lahenduste väljatöötamise alal.
Endised teadlased
Artursi huvi loomuliku keele töötlemise vastu tekkis Läti Ülikooli NLP seminaridel. See huvi kasvas bakalaureusetööks ja avaldamiseks iga-aastasel viiendal masintõlke konverentsil (WMT). Arturs liitus Tilde masintõlke uurimisrühmaga 2020. aastal. Ta töötas Euroopa keelte tekstipõhiste ja kõnetõlkelahenduste väljatöötamise kallal. Ta jätkas õpinguid Läti Ülikoolis (Mg. comp. sc) ja töötas Tilde juhendamisel oma magistritöö kallal masintõlke alal.
Rihards Krišlauks oli Tilde teadur ja arendaja masintõlke töörühmas. Tal oli tugev taust informaatikas ja masinõppes. Rihardsil oli võtmeroll tipptasemel närvivõrkudel põhinevate masintõlkesüsteemide loomisel Balti keelte jaoks ning ta töötas lahendustega keeleandmete töötlemiseks Tilde masintõlke töövoo eri osades. Ta osales mitmes riiklikus ja rahvusvahelises teadusprojektis. Rihardsi akadeemilised huvid olid tihedalt seotud masinõppe ja närvivõrkude rakendustega. Tema varasemad akadeemilised jõupingutused olid formaalse keeleteooria valdkonnas.
Valters Šics oli Tilde masintõlkegrupi juhtiv arendaja. Ta lõpetas 2009. aastal Läti Ülikooli ja sai arvutiteaduse magistrikraadi. Valters liitus Tildega 2004. aastal. Ta osales mitmes riiklikus ja rahvusvahelises projektis, näiteks LetsMT! (ICT-PSP), arendades pilvepõhist masintõlkeplatvormi ja masintõlkesüsteeme Balti riikide keelte jaoks. Lisaks masintõlkelahenduste väljatöötamisele osales Valters keeletehnoloogiatoodete, näiteks sõnastike ja korrektuurivahendite väljatöötamisel.
Askars Salimbajevs liitus Tildega teadurina 2014. aastal. Tema uurimistöö Tildes oli pühendatud läti keele automaatse kõnetuvastuse süsteemi uurimisele ja arendamisele ning seotud loomuliku keele töötlemise ülesannetega, kus rakendatakse masinõppe ja närvivõrgu tehnikaid. Ta sai 2019. aastal Läti Ülikoolist arvutiteaduse doktorikraadi (Dr.sc.comp.) väitekirja „Läti keele modelleerimine automaatseks kõnetuvastuseks“ eest. Ta osales mitmes riiklikus ja rahvusvahelises kõnetöötluse uurimisprojektis, sealhulgas praeguses osalemises H2020 projektis Comprise. Tema teadustegevus on viinud mitme teaduspublikatsioonini vähem ressursirikaste keelte kõnetuvastuse kohta.
2023. aastal lõpetas Ingus Läti Ülikooli bakalaureusekraadiga matemaatikas. Tema lõputöö „Neuraalsete kiirgusväljade kasutamine 3D avatud komplekti semantiliseks segmenteerimiseks“ uuris uuenduslikke lähenemisviise arvutinägemise valdkonnas. Kogu oma akadeemilise karjääri jooksul on ta panustanud kolme publikatsiooni, mis hõlmasid selliseid valdkondi nagu avatud komplekti semantiline pildisegmenteerimine, OCR madala eraldusvõimega keritavate uudiste jaoks ja CLIPi võime täiustamine inimkujude äratundmiseks. Ta on osalenud ja saanud auhindu paljudel rahvusvahelistel STEM-teemalistel üliõpilasolümpiaadidel, sealhulgas rahvusvahelise kolledži programmeerimisvõistluse finaalis. Ta liitus ettevõttega 2024. aastal. Esialgu keskendus tema töö Tildes masintõlkesüsteemide täiustamisele. Hiljem nihkus tema fookus suurte keelemudelite arendamisele.
Inese liitus Tildega 2013. aastal tehisintellekti ja virtuaalsete assistentide valdkonnas. Ta vastutas kasutajakogemuse ja inimese-arvuti interaktsioonide eest. Inese oli kogenud robotite kujundaja ja koolitaja, sealhulgas virtuaalse assistendi vestlusvoo, disaini ja VA teadmiste alal. Samuti õpetas ta Tilde AI platvormil uusi robotite koolitajaid. Kingstoni ülikooli Londoni 3D-arvutiga loodud kujutiste magistrikraadiga on tal ka palju kogemusi 3D-graafika ja rakenduste arendamise alal.