Tilde teadlased
Tilde pühendunud teadlaste ja ekspertide meeskond edendab innovatsiooni keeletehnoloogia arenenud valdkondades. Pöörame erilist tähelepanu uudsete lähenemisviiside uurimisele, et ühtlustada väiksemate keelte tehnoloogilist arengut suurematega. Osaleme aktiivselt Euroopa teadusprojektides, et edendada koostööd ja innovatsiooni juhtivate ülikoolide ja keeletehnoloogia ettevõtetega üle Euroopa.
Raivis Skadiņš, arvutiteaduse doktor, on Tilde teadus- ja arendusdirektor. Ta juhib Tilde keeletehnoloogiatoodete – masintõlke, virtuaalassistentide, kõnetehnoloogiate, õigekirjakontrolli tööriistade ja muude – arendamist. R. Skadiņš on osalenud FP7 projektides Accurat, TTC, TaaS ja MLi, ICT PSP projektides LetsMT! ja META-NORD, Horizon 2020 projektis QT21, mis on praegu kaasatud Horisont 2020 projektidesse COMPRISE, ELG ja LYNX ning mitmetesse riiklikesse teadusprojektidesse. Tema peamine uurimiseesmärk on masintõlge, ta sai arvutiteaduse doktorikraadi 2012. aastal (väitekiri „Reeglipõhiste ja korpuspõhiste meetodite kombineeritud kasutamine masintõlkes”) ning on enam kui 40 väljaande autor ja kaasautor.
Raivis Skadiņš, dr Comp. Sc. on Tilde teadus - ja arendusdirektor. Ta juhib Tilde keeletehnoloogiatoodete – masintõlke, virtuaalassistentide, kõnetehnoloogiate, õigekeelsusriistade jt – arendamist. R. Skadiņš on osalenud 7. RAAMPROGRAMMI PROJEKTIDES Accurat, TTC, taas ja MLi, ICT PSP projektides LetsMT! ja META-NORD, Horizon 2020 projektis QT21, MIS on praegu kaasatud programmi „Horisont 2020” PROJEKTIDESSE, HÕLMAVAD PROJEKTE ELG ja ILVES ning mitmeid riiklikke teadusprojekte. Tema peamine uurimishuvi on masintõlge, ta sai dr Comp. Sc. kraad 2012. aastal (väitekiri „reeglipõhiste ja korpuspõhiste meetodite kombineeritud kasutamine masintõlkes”) ning on rohkem kui 40 väljaande autor ja kaasautor.
Tilde kaasasutaja ja juhatuse liige on Andrejs Vasiļjevs. Tema töö hõlmab valdkonna ja akadeemiliste ringkondade koostöö toetamist, et edendada mitmekeelseid lahendusi kogu Euroopas. Ta on juhtinud terminiportaali EuroTermBank ja masintõlkeplatvormi LetsMT loomist ning algatanud riigikeele tehnoloogia platvormi NLTP. Andrejs on liidu Multilingual Europe Technology Alliance (Mitmekeelse Euroopa tehnoloogia liit, META-NET) ja European Big Data Value Association (Euroopa suure andmeväärtuse ühing, BDVA) juhatustes ning juhib UNESCO Läti riikliku komisjoni teadmusühiskonna programmi nõukogu. Andrejs sai Läti Ülikooli arvutiteaduse doktorikraadi ja on saanud audoktori kraadi Läti Teaduste Akadeemialt. Ta on koostanud või olnud kaasautor on üle 70 teadustöö terminihalduse, masintõlke, keeleinfrastruktuuride ja muid keeletehnoloogia arenguid puudutavates uuringutes.
Jurgita Kapočiutė-Dzikienė on keeletehnoloogiate spetsialist, Tilde Leedu vanemteadur ja Vytautas Magnusi ülikooli (Kaunas, Leedu) informaatikateaduskonna täisprofessor. Ta kaitses 2011. aastal tehisintellekti agenditehnoloogiate doktorikraadi. Veidi aja pärast alustas ta keeletehnoloogia järeldoktoriga. Praktika järeldoktorantuuri ajal Belgia, Norra ja Rootsi ülikoolides andis võimaluse saada teadmisi, töötades selle valdkonna spetsialistidega. Jurgita tegeleb erinevate keele- ja kõneülesannetega, sealhulgas robotipilve, arvamuseanalüüsi ja masintõlke projektidega. Ta on toimetuse liige mitmetes rahvusvahelistes ajakirjades, programmikomitee liige mitmetes konverentsidel / töötubadel ning enam kui 40 teaduspublikatsiooni kaasautor.
Mārcis Pinnis on 2009. aastal saanud St Edmundi kolledžist (Cambridge'i Ülikool, Cambridge, Ühendkuningriik) arvutikõne, teksti ja internetitehnoloogia magistrikraadi lõputööga „Kohandatav teaduslik kokkuvõtja” ja 2015. aastal Läti Ülikoolist arvutiteaduse doktorikraadi (Dr.sc.comp.) lõputööga „Terminoloogia integreerimine statistilisse masintõlkesse”. Ta töötab Tildes alates 2011. aastast. Mārcis Pinnis on osalenud läti, leedu ja eesti keele statistiliste morfosüntaktiliste sildistajate väljatöötamisel, läti ja leedu keele nimetusobjekti tuvastamisel, Euroopa keelte terminite ekstraktimisel ja keeltevaheliste terminite vastavusseviimisel, teabe otsimisel ja ekstraktimisel, mitmekeelse terminoloogiaga rikastatud statistilisel masintõlkel, neurovõrkudel põhineval masintõlkel ja paljudel muudel keerulistel probleemidel, mis on seotud loomuliku keele töötlemisega. Enne Tildega liitumist osales ta Läti Ülikooli matemaatika ja arvutiteaduse instituudis mitme teadusliku loomuliku keele töötlemise projekti väljatöötamisel, mis hõlmas läti keele morfoloogilist analüsaatorit ja süntesaatorit ning läti keele kõnesünteesi süsteemi. Tildes töötades on ta olnud seotud mitmete Euroopa projektidega, sealhulgas ACCURAT, LetsMT, MultilingualWeb-LT, QT21, taas, TTC ning mitmete kohalike uurimisprojektidega Lätis, Leedus ja Eestis.
Matīss töötab Tildes alates 2014. aastast. 2019. aastal lõpetas ta Läti Ülikooli, kus ta omandas arvutiteaduse (Dr.sc. comp) doktorikraadi väitekirjaga „Hübriidmasintõlge mitme masintõlkesüsteemi ühendamise teel”. Matīss on töötanud Tildes masintõlkega seotud probleemidega sellistes uurimisprojektides, nagu „Masintõlke uuenduslike tehnoloogiate suuremahulised statistilise mudeli optimeerimise tehnikad”, „Eesti masintõlke lingvistilised teadmised”, „Neurovõrgu modelleerimine käänatavatele loomulikele keeltele”, „Metsasektori kompetentsikeskus”, samuti on ta osalenud konverentsil Conference on Machine Translation (masintõlke aastakonverents, WMT) Tilde esitatud jagatud ülesannetel uudiste tõlkimise alal. Matīss on avaldanud palju väljaandeid erinevates masintõlke valdkondades. Samuti on ta programmikomitee liige peamistel masintõlke konverentsidel. Praegu on Matīss ka Tokyo ülikooli doktorikraadiga teadlane.
Askars Salimbajevs on olnud Tilde teadur alates 2014. aastast. Tema uurimistöö Tildes on pühendatud läti keele automaatse kõnetuvastussüsteemi uurimisele ja arendamisele ning seotud loomuliku keele töötlemise ülesannetega, kus rakendatakse masinõpet ja neurovõrgu tehnikaid. Ta sai 2019. aastal Läti Ülikooli arvutiteaduse doktorikraadi väitekirjaga „Läti keele modelleerimine automaatseks kõnetuvastuseks”. Ta on osalenud mitmes riiklikus ja rahvusvahelises kõnetöötlust käsitlevas uurimisprojektis, sealhulgas hetkel käimasolevas H2020 projektis. Tema uurimistegevuse tulemusena on avaldatud mitu teadusväljaannet vähemate ressurssidega keelte kõnetuvastuse kohta.
Daiga Deksne lõpetas 1991. aastal Läti Ülikooli rakendusmatemaatika programmi. 2009. aastal sai ta Riia Õpetajakoolituse ja Haridusjuhtimise Akadeemiast psühholoogia magistrikraadi. 2016. aastal sai ta filoloogia magistrikraadi (lõputöö pealkiri: „Prefiksaalsed slängiverbid tänapäevases läti keeles”), 2021. aastal sai ta filoloogia doktorikraadi (lõputöö pealkiri: „Prefiksaalsete verbide semantika ja funktsionaalsus Läti keeles”) Läti Ülikoolis. Ta töötab Tildes alates 1997. aastast. Daiga on osalenud paljude keeletehnoloogia lahenduste väljatöötamisel – elektroonilised sõnaraamatud, läti ja leedu õigekirjakontrolli tööriistad, morfoloogilised analüsaatorid, süntaktilised parserid, masintõlkelahendused, virtuaalagendid ja ka muud loomuliku keele töötlemise tööriistad. Ta on osalenud paljudes riiklikes ja rahvusvahelistes keeletehnoloogia valdkonna projektides. Ta on oma uurimistegevuses koostanud uurimisväljaandeid keeleressursside, sõelumise ja grammatikakontrolli, masintõlke ja virtuaalassistentide kohta.
2020. aastal lõpetas Toms Edinburghi Ülikooli Informaatikakooli keele, kognitsiooni ja arvutamise instituudi doktoriõppe programmi (lõputöö pealkiri: „Morfoloogiaõppe meetodid madalamate ressursistsenaariumite korral”). Väitekirja osana on Toms koostanud artikleid ja arendanud kaasaegseid süsteeme kontekstitundlikuks lemmatiseerimiseks ja morfoloogiliseks käänamiseks. 2017. aastal saavutas Tomsi töö esikoha SIGMORPHON 2017 Shared Taski morfoloogilise ümberkäänamise kohta 52 keeles. Enne doktoriõpinguid sai Toms kiitusega I klassi informaatika magistrikraadi Edinburghi Ülikoolis (lõputöö pealkiri: „Domeeni kohandamine madala ressursitasemega statistilises masintõlkes”). 2018. aasta juunis oli Toms praktikal Tildes, kus ta töötas dr M.Pinnise juhendamisel dokumentide märgistamise tõlke ja terminoloogia integreerimisega neurovõrgustikel põhinevas masintõlkes. Aasta hiljem liitus Toms uurijana Tilde masintõlke rühmaga. Oma uurimistöös püüab Toms töötada meetodite suunas, mis kasutavad ära inimkeelte aluseks oleva keelelise struktuuri erinevaid tasandeid, nt alamsõna, sõna, lause, dokument.
Inese töötab Tildes alates 2013. aastast tehisintellekti ja virtuaalassistentide erialal. Ta vastutab kasutajakogemuse ning inimese ja arvuti vaheliste vestluste eest. Inese on kogenud robotikujundaja ja koolitaja, sealhulgas tööriista Virtual Assistant vestlusvoog, disain ja VA teadmised. Ta õpetab ka uusi robotitreenereid Tilde AI platvormil. Londonis asuva Kingstoni ülikooli arvutis loodud 3D-kujutisehõive magistrikraadile lisaks on tal ka ulatuslik kogemus 3D-graafikas ja rakenduse arenduses. Võib-olla tunned juba populaarset virtuaalassistenti Laurat, kes on suurepärane vestluskaaslane ja suurepärane sõber paljudele kasutajatele.
Kaspars Balodis sai 2016. aastal Läti Ülikooli arvutiteaduskonna arvutiteaduse doktorikraadi. Ta töötab alates 2010. aastast Läti Ülikoolis kvantarvutuse teadurina ning alates 2017. aastast Tildes masinõppe ja loomuliku keele töötlemise teadurina. Tildes on ta töötanud välja tipptasemel loomuliku keele mõistmise süsteemi Tilde intelligentse virtuaalassistendi platvormile. Kaspars Balodis on enam kui 20 teoreetilise arvutiteaduse ja masinõppe teadustöö autor või kaasautor.
2022. aastal lõpetas Dāvis Uppsala ülikooli arvutiteaduse magistriõppe. Tema lõputöö pealkirjaga „Süvaõppepõhine fookusinterpolatsioon tervetele slaidipiltidele” uuris süvaõppe kasutamist skannitud mikroskoobi slaidipiltide interpolatsiooniks erinevatel fokaaltasanditel, võimaldades sujuvamat suumi kohandamist ning vähendades vajalikku pildistamisaega ja andmemahtu. Ta on alates 2021. aastast kuulunud Tilde meeskonda, töötades tekstikirjavahemärkide, kõnekeelse tõlke hindamise ja erinevate teksti-kõneks lahendustega.
2024. aastal lõpetas Martins KTH Royal Institute of Technology magistrikraadiga arvutiteadus spetsialiseerub masinõppele. Tema lõputöö pealkirjaga „„Sihtotstarbeliste kõneandmete kogumine väga väljendusrikkast spontaansest kõnest kõnelejate representatsioonide õppimise teel” uuritud kõlarite kinnitamise ülesanne on madal ressurss, ühe kanaliga segaheli stsenaarium. Bakalaureusetöö eest Martins osalenud disaini sünteesis: väga madal Maa orbiit satelliit. Sisse 2020 Martinit liitus Tildega ja tööed kõnesünteesilahenduste (TTS) kohta. Alates 2021. aastast, ta on kuulunud Tilde uurimisrühma, keskendudes automaatne kõne tunnustamine (ASR) uurimis - ja arendustegevus.
2023. aastal lõpetas Ingus Läti Ülikooli a-ga bakalaureuseõpe kraad matemaatika. Tema lõputöö pealkirjaga „Uuringu kiirgusväljade kasutamine 3D avatud komplekti semantiliseks segmenteerimiseks” uuris innovaatilisi lähenemisviise arvutinägemise valdkonnas. Kogu tema akadeemiline karjäär, ta panustati kolme publikatsiooni, mis hõlmasid selliseid valdkondi nagu avatud komplekti semantiline pildisegmentimine, OCR madala resolutsiooniga kerimisuudistetikettide jaoks ja KLIPI võime suurendamine inimfiguure ära tunda. Tal on osalenud osales ja sai auhindu paljudel rahvusvahelistel tudengiolümpiaadidel STEM ainetel, sealhulgas rahvusvahelisel kollegiaalse programmeerimise võistluse finaalis. Alates 2024. aastast kuulub Ingus Tilde koosseisu, kus tema töö on keskendunud masintõlkesüsteemide rafineerimisele. Viimasel ajal tema fookus on nihkunud suurte keelemudelite arendamise suunas.
1994. aastal lõpetas Roberts the Läti Ülikool bakalaureusekraadiga arvutiteaduses. 1994. aastal liitus Roberts Tildega ja alates sellest on ta töötanud mitmel alal fondid Osakond, lokaliseerimisäri arendamine ja viimasel ajal keeletehnikaga keeleressursside üksuse juhinaGy divisjon. Tilde meeskondadega on Robertsil osalenud mitu ELi rahastatud ja võlgur Keeleressursside hankimise projektid keskendudes töövoogude loomisele kõrge kvaliteet keel Tilde keeletehnoloogiate arendamiseks kasutatavad ressursid.
Endised teadlased
Kaspars Balodis sai 2016. aastal Läti Ülikooli arvutusteaduskonna arvutiteaduse doktorikraadi (Dr.sc. comp). Ta töötab alates 2010. aastast Läti Ülikoolis kvantarvutuse teadurina ning alates 2017. aastast Tildes masinõppe ja loomuliku keeletöötluse teadurina. Tildes on ta välja töötanud tipptasemel loomuliku keele mõistmise süsteemi Tilde intelligentse virtuaalse assistendi platvormi jaoks. Kaspars Balodis on enam kui 20 teadustöö autor või kaasautor teoreetilises arvutiteaduses ja masinõppes.
Artūrsi huvi loomuliku keele töötlemise vastu on arenenud Läti Ülikooli NLP seminaridest. Sellest huvist arenes bakalaureusetöö ja artikkel masintõlke 5. aastakonverentsil (WMT). 2020. aastal liitus Artūrs Tilde masintõlke uurimisrühmaga. Sellest ajast alates on ta töötanud välja teksti- ja kõnepõhiseid masintõlkelahendusi Euroopa keeltele. Ta jätkab õpinguid Läti Ülikoolis (arvutiteaduse magister) ning töötab Tilde juhendatava masintõlke magistritöö kallal.
Tatjana Gornostaja (rakendus- ja arvutuslingvistikale spetsialiseerunud filoloogiadoktor, väitekiri „Läti-vene masintõlge valitsuse ja kodaniku vahelises suhtluses”, 2010). Ta töötab Tildes alates 2005. aastast, juhib nüüd terminoloogiarühma ja haldab terminoloogia pilveteenuseid. Tatjana on osalenud ja/või juhtinud teaduslikku koordineerimist mitmes suuremahulises Euroopa projektis, nagu FP6 TRIPOD, EUROSTARS SOLIM, FP7 TTC, ACCURAT, LT-Web, TaaS ja MLi, ICT PSP Let 'sMT! ja META-NORD ning riiklikud projektid Lätis. Projektis H2020 FREME juhtis ta tööd andmeuuenduse ning kasutuselevõtu ja tehnoloogia ülekandega. Tatjana osales mitmete sündmuste korraldamisel, näiteks Creation, Harmonisation, and Application of Terminology (terminoloogia, loomine, ühtlustamine ja rakendamine, CHAT 2011, 2012, 2013) ja European Data Forum (Euroopa andmefoorum, EDF 2015). Ta on mitme keele-, andme- ja teabetehnoloogiate ning -ressurssidega seotud sündmuse komisjonide liige. Tatjana tegutseb liidu European Language Resources Association (Euroopa keeleressursside assotsiatsioon, ELRA) juhatuses, on liidu Big Data Value Association (suure andmeväärtuse assotsiatsioon, BDVA) liige, juhib BDVA-s SME gruppi ning osaleb W3C kogukonna ja parimate tavade rühmades Linked Data for Language Technologies (keeletehnoloogiate seotud andmed).
Rihards Krišlauks on Tilde teadur ja arendaja masintõlke rühmas. Tal on tugev taust arvutiteaduses ja masinõppes. Rihardsil on olnud oluline roll Balti keelte nüüdistasemel neurovõrkudel põhinevate masintõlkesüsteemide loomisel ning ta on töötanud keeleandmete töötlemise lahendustega Tilde masintõlketrassi erinevates osades. Ta on osalenud mitmes riiklikus ja rahvusvahelises uurimisprojektis. Rihardsi akadeemilised huvid on tihedalt seotud masinõppe ja neurovõrkude rakendustega. Tema varasemad akadeemilised pingutused on formaalse keeleteooria vallas.
Valters Šics on Tilde masintõlkerühma juhtiv arendaja. Ta lõpetas 2009. aastal Läti Ülikooli ja sai magistrikraadi arvutiteaduses. Valters töötab Tildes alates 2004. aastast. Ta on osalenud mitmes riiklikus ja rahvusvahelises projektis nagu LetsMT! (ICT-PSP), pilvepõhise masintõlkeplatvormi ja masintõlkesüsteemide arendamine Balti riikide keeltele. Peale masintõlkelahendustega töötamisele on Valters tegelenud keeletehnoloogia toodete, nagu sõnaraamatute, õigekirjakontrolli tööriistade, arendamisega.