Ligipääsetavuse seadus: praktilised nipid vastavuse tagamiseks ja rohkem teenimiseks 

ELi juurdepääsetavuse seaduse artikli pealkiri pilt

Lähenedes 28. juunile 2025, on ligipääsetavus sõna, mida kuuleme üha sagedamini. Selleks kuupäevaks lõpeb toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid käsitleva Euroopa Liidu (EL) direktiivi kohaldamise ettevalmistusperiood. Sarnaselt üldise andmekaitsemääruse ehk ISIKUANDMETE kaitse üldmääruse puhul toimunule on mõned ettevalmistused jäänud viimasele minutile. Mida täpselt peaksid ettevõtted selle uue ligipääsetavuse seaduse puhul kaaluma ja milliseid ettevalmistusi tuleb nende kodulehtedel teha? 

Ligipääsetavuse seadus sätestab neli põhinõuet Internetis olevale sisule juurdepääsu osas. Teave ja liides tuleb kasutajatele esitada viisil, mida nad kergesti tajuvad. Liidese komponendid peavad olema hõlpsasti kasutatavad. Kasutajaliides ja olemasolev teave peavad olema kergesti arusaadavad. Veebilehe sisu peab olema piisavalt tugev, et seda saaksid tõlgendada mitmesugused abitehnoloogiad, näiteks häälsüntesaatorid. Unustada ei tohiks ka seda, et kõik tehnoloogiad läbivad pidevaid uuendusi. Olenemata kõigist värskendustest, sisu looja või veebilehe autor peaks tagama sisu kättesaadavuse kogu aeg.  

Kuigi „ligipääsetavus” tundub esialgu üsna keeruline, on siiski mõned väga lihtsad asjad, mida saab kontrollida ja kaaluda: 

  • Veebisaidi struktuur– kui sellel pole pealkirju või puudub mingi loogiline järjestus, ei leia ekraanilugejaid kasutavad kasutajad vajalikku teavet; 
  • Ebapiisav värvikontrast– kui värvipaaril on ebapiisav kontrast või kasutatakse ainult ühte värvi, on nägemisprobleemidega inimestel raske või võimatu teksti lugeda; 
  • Kirjeldavate seoste puudumine– igale lingile tuleks lisada nimi, mis annab sisule konteksti. See aitab halva funktsionaalsusega inimestel mõista, kuhu link, millel nad klikivad, neid viib; 
  • Tekst „alt” puudub– veebisaitidele piltide, illustratsioonide ja diagrammide lisamise suvandi kõrval on märkeruut alt. Väga sageli jääb see märkamatuks või isegi unustatakse, kuid tekstiline informatsioon konkreetses visuaalses materjalis kuvatu kohta on eluliselt tähtis halvenenud funktsionaalse võimekusega, sealhulgas nägemispuudega inimestele. Nende jaoks ei ole muud võimalust teada saada, mida on kujutatud lisatud visuaalses materjalis; 
  • Ebapiisavad klaviatuuri navigeerimisvõimalused– edukas klaviatuuril navigeerimine tähendab, et tabeldusklahvi abil saab liikuda veebisaidi mis tahes interaktiivsesse elementi. Nii tagatakse halva funktsionaalsusega kasutajatele juurdepääs absoluutselt kõigile veebisaidi funktsioonidele; 
  • Sidusküsitlused– See on veel üks võimalik komistuskivi, mida tuleb kontrollida. Täidetav väli peab olema piisavalt märgistatud, et sisestatav teave oleks tõepoolest nõutav. Iga välja täitmiseks kuluv aeg nõuab samuti mõningast kaalumist, sest halvenenud funktsionaalse võimekusega inimesed võivad vajada rohkem aega.  

Ligipääsetavus ei ole ettevõtetele veel teine takistus. Vastupidi, arvestades elanikkonna vananemist, potentsiaal turu laiendamiseks ja uue tulu saamiseks võis olla alahinnatud. Juurdepääs on eluliselt tähtis mitte ainult halvenenud funktsionaalsusega inimestele, vaid ka eakamatele inimestele. Lisaks ei jäta klientide eest hoolitsemine kunagi andmata lisahüvesid brändidele.