Tilde ja General Financing Banki spetsialist vestlevad: miks on TI nii aeglane pangandussektorisse tulema?

Business Insideri 2023. aasta uuringu kohaselt kasutavad 80% kogu maailma pankadest ja finantsasutustest mingil kujul tehisintellekti (TI). Sarnaseid numbreid on üldiselt palju näha, aga mis pangandussektoris TI-ga tegelikult toimub? Mis takistab TI-d täielikult integreerimast? Kas seda üldse kunagi tehakse ja kas on oodata autonoomset finantssüsteemi?

 

Keeletehnoloogiaettevõtte Tilde tehnoloogiaosakonna juht Giedrius Karauska ja General Financing Bankijuht Justinas Muleika arutavad neid küsimusi lähemalt.

 

GIEDRIUS KARAUSKAS, Tilde: „Uuringutulemuste ja ekspertide prognooside lugemine selle kohta, kuidas TI finants- ja pangandussektorit muudab, võib päris segadusse ajada: isikupärastatud teenused, autonoomne finantsjuhtimine ja personali kaotamine.“ (Naeratab). „Kuidas on asi päriselt? Mis olukord on teil praegu TI rakendamisega seoses?“

 

JUSTINAS MULEIKA, Üldine Rahastamispank: „TI-d kasutatakse praegu näiteks sellistes valdkondades nagu klientide tuvastamine ja krediidihinnangud. Meil on TI edukast rakendamisest häid näiteid, nii et sel aastal teeme algust töötajatele mõeldud sissejuhatavate koolitusseanssidega, et end TI kasutusvõimalustega kurssi viia ning arutada, kus seda kasutada ja kus mitte. Kuna pangandussektorit reguleeritakse väga rangelt ja meil on palju väga delikaatseid andmeid, siis oleme TI kasutamise suhtes veel ettevaatlikud ja asume üldiselt kokku leppima, kuidas seda kasutada. Aja jooksul püüame sellega edasi liikuda, sest finantsturul TI kasutamisest häid näiteid.“

 

GIEDRIUS: „Kaks kuud tagasi tehtud Gartneri uuring näitab, et 67% asutustest loovad generatiivse TI arengut arvestades juba uusi ametikohti. Lisaks on uuringu kohaselt neist asutustest 87% juba loonud kindla TI-ga töötava töörühma. Küsin teie ettevõtte kohta: kas uutele töötajatele esitatavad nõuded on muutumas või on töötajatele kehtestatud nõue osata TI-tööriistu kasutada?“

 

JUSTINAS: „Praegu mitte, sest ettevõtteüleselt me veel TI-d kasutusele pole võtnud. Uutele töötajatele esitatavad nõuded pole muutunud, aga üldiselt eeldatakse personalilt üha rohkem suurt digipädevust. Näiteks mina olen matemaatik ja matemaatika oli minu valdkonnas töötamiseks kunagi vajalik põhioskus. Täna on põhioskus koodimine ja masinõpe.“

 

 

GIEDRIUS: „Avalikkuse seas liiguvad mõtted, et tulevikus on meil TI-põhine autonoomne finantsjuhtimissüsteem, kus finantsotsuseid (investeeringud, hoiused, maksed) teeb ilma inimese sekkumiseta automaatselt TI. Rääkisin hiljuti ühe Tildes töötava teadlasega ja jõudsime järeldusele, et TI töötab kõige paremini ja on kõige kasulikum siis, kui tegu pole loomingulise ülesandega, näiteks rangetel nõuetel, reeglitel jne põhinevad tegevused. Just selline näib minu meelest olevat pangandussektor: näiteks laenuotsuse tegemisel hindate väga selgete nõuete ja reeglite alusel kliendi maksevõimet, nii et tundub, et TI võiks selle ülesande täielikult üle võtta. Kas on nii? Mis te arvate, kas jõuame tulevikus tasemeni, kus suur osa finantssektori tööst ja otsustest teeb automaatselt TI?“ 

 

JUSTINAS: Praegu on täiesti autonoomset finantssüsteemi raske ette kujutada just teenuste endi tundlikkuse, rangete regulatsioonide, isikuandmete kaitse jms tõttu. Jah, pangandussektoris toimub põhjalik ümberkujundamine, on näha, kuidas nutitelefonid on muutnud kogu meie sektorit ja see ei võtnud sada aastat, see on saavutatud vaid viimase kümnendi jooksul. Seetõttu usun, et AI muudab ka pangandussektorit, kuid minu arvates ei jõua me täielikult autonoomse finantssüsteemini. 

 

GIEDRIUS: „Saan aru. Aga mainisite, et juba räägite sellest, uurite seda ja kavatsete korraldada kolleegidega TI arutamiseks koosoleku. Kus võiks teie arvates nendest tehnoloogiatest pangandussektoris teoreetiliselt kõige rohkem kasu olla?“

 

JUSTINAS: Me näeme, kus AI saab tarbimislaenude andmise protsessi kiirendada ja parandada, kuid AI ei saa täielikult asendada inimressurssi meie sektoris. Loomulikult on meil sellised ülesanded nagu andmete sisestamine, esitamine, kliendi tuvastamine, kus saame AI-d protsesside kiirendamiseks ulatuslikumalt kasutada. On näiteid AI kasutamisest investeeringute haldamisel, kus AI vahendid saavad valida investeerimisetappe. Pankadel on tarbimislaenude protsessis mitmeid automatiseeritud lahendusi, näiteks krediidihinnang. Selleks aga, et praegused AI tööriistad toimiksid ja korrektseid arvutusi teeksid, peab mingi info ja parameetrid valima inimene. Järelevalveta mudelite ja nende kasutatavate andmete omamine suurendab riske. Muude toodete, näiteks pensionifondide puhul oleks AI laiem integreerimine, kui seda hetkel kasutatakse, problemaatiline, kuna sellised lahendused on rangelt standarditud.

 

GIEDRIUS: „Näib, et hiljuti vastu võetud uus Euroopa Liidu (EL) direktiiv on pankadele avanud palju andmeid, et veelgi isikupärastatumaid teenuseid pakkuda. Spetsialistid pööravad pangandussektori TI tulevikust rääkides erilist tähelepanu finantsteenuste süvaisikupärastamise võimalusele, et pakkuda kliendile isikupärastatud protsente, limiite ja ülekandemahtu. Kas teie arvates võiks TI tulevikus luua veelgi rohkem võimalusi klientide jaoks finantstooteid isikupärastada?“

 

JUSTINAS: „Arvan, et tõde on kuskil vahepeal, sest pangatooted on üsna standardiseeritud ja seal muutuseks palju ruumi pole. Jah, EL on küll andmed kättesaadavaks teinud ja teoorias peaks see koos TI võimalustega avama isikupärastamise Pandora laeka, aga koguda ei saa just väga palju andmeid, eriti neid, mis on kättesaadavad kolmandatele osapooltele, kellele see määrus üldse mõeldud oli. Seega praegu põhinevad sellel ainult mõned lahendused.“

 

GIEDRIUS: „Aga milliste andmekomplektide põhjal võiks finantspakkumisi teoorias veel rohkem isikupärastada? “

 

JUSTINAS: Noh, näiteks me võiksime kergesti luua krediidilahenduse, mis põhineb supermarketi kliendikaardil, sest see näitab selgelt tarbijate käitumist. Keegi pole seda kunagi teinud ja võib-olla tegelikkuses ei oleks võimalik selliseid andmeid saada, aga teoreetiliselt võiks seda saavutada. Täna on meil väga väikeses koguses isikuandmeid, mida saame koguda ja kasutada, ilma milleta isikustamine on võimatu.

 

 

 

GIEDRIUS: „Saan aru, et ilma andmeteta on TI kasutu, ja lisaks GDPR-ile piiravad ka paljud muud määrused. Olemasolevate TI-lahenduste jaoks kogutakse andmeid kindlaksmääramata kohtadest ja me ei saa seda kontrollida ega selle turvalisust tagada. Aga praegu on üha rohkem uurijaid hakanud rääkima väiksemate nišikeelemudelite arendamisest, mis oleksid vähemnõudlikumad ja mida saaks majutada ettevõtte serveritel ehk kõik kliendiandmed jääksid ettevõttesse. Mis te arvate – kui see tehnoloogia oleks kättesaadav, kas siis kasutataks TI-d pangandussektoris rohkem?“

 

JUSTINAS: „Kui meil oleks ettevõttesisesed TI-mudelid ja me ei peaks isikuandmeid kolmandatele osapooltele edastama, siis jah, minu arvates oleks TI-d küll veidi lihtsam kasutada. Aga see poleks nii lihtne nagu teistes piiranguteta sektorites, sest meil on palju rangem reguleerimine. Meile võib iga viga kulukaks minna, seega pole meil katsetamiseks eriti ruumi.“

 

GIEDRIUS: rahapesu tõkestamine on suur ja oluline tegevus kõigis finantspangandusfirmades. Ekspertide arvates on see üks AI edasise kasutamise valdkondi. Milline on teie arvamus? Kui saaksite usaldada selle osa oma ettevõttest usaldusväärsetele ja tõestatud AI lahendustele, kas see muudaks oluliselt ettevõtte üldjuhtimist? Praegu on pankadel tohutud, pühendunud osakonnad, kes selliste ülesannetega tegelevad, nii et kui AI selle töö üle võtaks, kas see tõenäoliselt muudaks oluliselt turgu, mitte ainult üksikuid ettevõtteid? Kuidas?

 

JUSTINAS: „Arvan, et TI abil saab rahapesu palju sujuvamalt tõkestada, aga igas olukorras pole sellel pikka aega veel lõplikku otsustusõigust. Pangad tahaksid selle protsessi täielikult TI-le usaldada, aga siin on vigadega seotud kulud väga suured. TI ülesannete lahendamise täpsus ei saa olla 99,5%, vaid see peab olema 100%, sest üksainus viga võib väga kulukas olla. Usun, et selles valdkonnas TI kasutamiseks tuleb ise TI-mudel arendada ja seda läbinisti teada, mis on TI-mudelite puhul sageli võimatu. Keeruline on tugineda sellele, mida täielikult ei mõisteta.“

 

GIEDRIUS: „TI-st saadaval kasul on omad riskid ja pangandussektor peab neid riske juhtima. Kas saan õigesti aru, et teie arvates jõuab TI pangandussektorisse küll aeglaselt, aga kindlalt?“

 

JUSTINAS: „Jah, TI on juba pangandussektoris ja juba muudab seda. Usun, et sarnaselt teistele finantssektori uuendustele on TI võetakse alguse finantstehnoloogiafirmadest See, mida mõni või tosin aastat tagasi uuenduseks peeti, muutus finantsturul tavapäraseks nähtuseks.

 

Andmete ja protsesside hulga tõttu on finantssektor üks suurimaid TI kasutamise valdkondi. Nii et sõltumata rangetest turbenõuetest ja rangest reguleerimisest, mis küll muutumise tempot mõjutavad, viivad TI-ga kaasnevad muudatused nii toodete parema kohandamise kui ka haldusprotsesside lihtsustamiseni.“