Autor: Kaspars Kauliņš, Tilde rahvusvahelise ettevõtluse arendamise juht
Vastavalt Euroopa Nõukogu andmetele 2022. aasta kohta on 27% üle 16-aastasel Euroopa elanikkonnal funktsionaalsed piirangud. Veelgi kehvemad on näitajad Lätis, kus olukord on kõige halvem Euroopas, kusjuures 38,5% elanikkonnast kannatab funktsionaalsete piirangute all. Mida see nende igapäevaelus tähendab, on see, et need inimesed ei suuda näiteks informatsiooni kasutada nii, nagu terved inimesed seda suudavad. Euroopal on plaan seda probleemi käsitleda ligipääsetavuse seaduse kaudu, nagu märkis „Tilde” ettevõtluse arendusdirektor Kaspars Kauliņš.
Toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid käsitleva Euroopa Liidu (EL) direktiivi kohaldamise ettevalmistusperiood lõpeb 28. juunil 2025. Euroopa ei ole selles mõttes ainulaadne, sest sarnased dokumendid on kasutusele võetud ka Austraalias, Ühendkuningriigis, Kanadas, USAs ja Jaapanis. ELi direktiivis on sätestatud, et teenuseosutajad ja tootjad peavad tagama oma teabele juurdepääsu, et puuetega inimesed saaksid seda nii tajuda kui ka kasutada.
See tähendab, et nii internetikeskkond kui ka erinevate kohapealsete ürituste keskkond muutuvad kättesaadavamaks. See on vahend, millega EL tugevdab ligipääsetavust kui üht oma põhiväärtust.
Samuti suurendab see vastutust ja tõstab esile erinevaid ligipääsetavuse aspekte, kehtestades kohustuse tagada vastavus. Loodetavasti ei ole see vaid formaalne hoolitsuse väljendus. Loodetavasti me tõesti mõtleme sellele.
Aitab ka eakamaid kodanikke
Ligipääsetavusnõuded on hea uudis kogu kogukonnale, sest koos suurt osa ühiskonnast mõjutavate terviseprobleemidega seisame silmitsi ka vananeva elanikkonna väljakutsetega. Järelikult ei mõjuta nägemis - ja kuulmisvaegus või liikumishäired mitte ainult puuetega inimesi. Me kõik võime jõuda punkti, kui vajame abi. Vanemate kodanike osakaal pigem kasvab kui kahaneb.
Ligipääsetavuse seadus on hea uudis ka teises kontekstis, kuna ühisvastutuse võtmine on märk ühiskonna küpsusest. Seetõttu peaksime kõik mõtlema sellele, kuidas ettevõte, keda esindame, või iseennast üksikisikutena, saab teisi aidata.
Mida me nüüd juba teha saame, on muuta oma eakate sugulaste elu lihtsamaks, kasutades selleks nii erivahendeid kui tehnoloogilisi lahendusi. Nende rakendamine on peagi teabepakkujatele kohustuslik. Kuid oluline on ka mõista, mida tarbijad saavad taotleda ja mida nad saavad.
Hääljuhtimine
Häälsüntees on üks väärtuslikumaid tehnoloogiatööriistu ligipääsetavuse tagamiseks. Selle tehnoloogia integreerimine tähendab, et on võimalik kuulata teavet mis tahes veebirakendusest, veebilehelt või veebisündmusest. See tehnoloogia ühildub hääljuhitavate seadmete või veebisaitide lugejatega. Häälsünteesitehnoloogia võib aidata liikumishäiretega, raske nägemispuudega (nii nägemisvaegus kui ka täielik nägemiskaotus) inimesi ja düsleksiat põdevaid inimesi. Kõigi nende inimeste jaoks on oluline igasuguse hääles sisalduva sisu taasesitus ja võimalus saada teavet erinevatel viisidel (tekst, pilt või kõne sõltuvalt konkreetse isiku võimest infot tajuda).
Teine suur rühm inimesi, kes saavad juurdepääsu tööriistadest ja tehnoloogiatest kasu, on kuulmispuudega inimesed; inimesed, kes on kas osaliselt või täielikult kurdid. Kõnetuvastus ja automaatne subtiitrimine on neile suureks abiks. Samas on õpiraskustega inimestel juurdepääs tehnoloogilistele lahendustele, muutes sisu lihtsaks keeleks.
Vaja on Euroopa tasandi toetust
Ligipääsetavuse seaduse puhul saame tõmmata sarnasusi teise Euroopa õigusakti, isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) rakendamisega. Vahe on vaid selles, et GDPR puhul tuli tagada andmete privaatsus, mis oli suhteliselt lihtne tegu. St veebisaidid, mida on vaja ainult küpsiste salvestamiseks.
Ligipääsetavuse seaduse kõige olulisem element on see, et see nõuab uusi tehnoloogilisi lahendusi.
Inforessursside arendajatele on oluline teada, et kõik need vahendid on juba välja töötatud ja turul kättesaadavad. Seetõttu suudavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kellel tõenäoliselt puudub kohandatud vahendite väljatöötamise eelarve, täita seaduse nõudeid, tehes vaid väikese investeeringu. Näiteks ettevõtte veebisaidi mitmekeelseks muutmiseks on vaja ainult lisandmoodulit. Samuti on võimalik lisada süntesaator sisu taasesitamiseks kasutaja valitud keeles. Need kõik on juba otsesed tehnilised lahendused. Nüüd vajame vaid algatust täiendava rahalise toetuse kohta tehnoloogia rakendamiseks. Seda ootame äsja valitud Euroopa Parlamendilt.
